esmaspäev

Vahepeal oli juba 20bi koos 22$ mängude jaoks, võtsin väikese shoti aga tulin kiirelt 5bi alla ja tagasi 11$ mängudesse. Standard coolerid olid. Vigu teen küll palju palju aga kuna kuna limiit on nii madal, siis ei viitsi eriti keskenduda. Tegelikult ei tahagi väga, et selline stiil külge hakkab, mis on vajalik 6 ja 11 mängude biitimiseks. Ja see on:
Keskmine vastane betib siis, kui tal on käsi. Põhimõtteliselt tuleb oodata, kui vastane checkib ja siis bettida ja kui ta betib, siis hinnata oma käe tugevust ja tegutseda vastavalt sellele. See muudab OOP mängu nii laisaks, et mõtlemine kaob ära täielikult, suht robotlik tegutsemine. Sekka vahest mõni loll herocall, "sa ju ei ole nii läbinähtav ja betid siin ka vahest õhuga?" ja vastasel jälle nuts. Pole mõtet callida, neil pole seal bluffi. Nad ongi sellised, mõned isegi võitvad mängijad. Kõrgemal nad ei suuda midagi, aga seal on kunnid. OK.
Mõned päevad tagasi sattus ka üks huvitav vastane, kes palju chatis kisas. Mängis traditsioonilist fishpokkerit, callis palju oop ja postflop üli str. forward. Mul polnud vaja teha muud, kui buttonilt 2x ja flopis 1/2 potti cbet. Foldis kui missis ja callis kui hittis. Niimoodi ma grindisin ta raha endale vaikselt, kuni pani minraise minu flopi cbeti peale. Esimene kord mitme mängu jooksul, ma ei osanud midagi arvata, viskasin minema käe ja näitas bluffi. No tubli, hakkasid vastu mängima sellisel geniaalsel viisil. Sama mängu lõpus, blindid 50/100. Kuna ma tema vastu shove fold ei tahtnud mängida veel, lasin ikka oma strateegiat, minraise kõik käed. tema muidugi callis, et flopis foldida. Mul siis 27o. Ilus käsi, panin 2x tema muidugi call, mina cbet tema minraise. No selge, tuttav olukord, viimane kord oli bluff, kas ka seekord? Kui juba piisav arv käsi on eelmisest olukorrast möödas, siis on see alati bluff 11$ mängudes, nad ei mõtle nii kõrgel levelil, et siis valueraiseda. mul flopist bottom paar, callin minraise. Turn mingi ülekaart, tema jälle bet, mina nagu korralik station, jälle call. Riveris ülekaart paardus, tema jälle bet, mitte shove. Teine read tema kohta oli, et nutsiga overbetib riveri. Muidugi callisin maha, näitas 67o mis missis boardi täielikult, polnud mingit tõmmet algusest pealegi. Ja kus siis pistis sõimama. Mõnusalt lasi mitu rida räiget sõimu. Tundus, et kasutab ka sharkscopet, karjus, et kuidas selline mängija saab veel võitev olla. Siis ma tegin eimest korda tüüpilise vea, mul hakkas dongist natuke kahju ja ütlesin, et alles ta ju bluffis minraisega. Siis ta rahunes maha. See oli muidugi lollus minupoolt ja enam nii ei tee, oleks sama readiga hiljemgi temalt raha saanud, nüüd enam mitte.
Igatahes on 5bi puudu veel uuest 22$ mängude shotist, kohe sõidan jälle metsa, kus on tugev 1 kb/sec ühendus, kus saab küll mängida, aga iga otsus võtab nii tohutult aega ja mingisuguseid timingtelle ei saa kasutada. Kui see objekt nüüd edukalt lõpuni saab tehtud, siis on veel ootamas 2 tööd ja peale neid plaanin väikese puhkuse teha ja mõneks kuuks ennast jällegi pokkerile pühendada. Loodetavasti olen selleks hetkeks vähemalt 33$ levelil, või ka 55$.
Mõned kuud tagasi jõudsin elus niiöelda pöördepunkti, kus vana moodi enam jätkata ei tahtnud ja uut moodi ei veel ei osanud. Kuna ma ei ole enam kõige noorem, paari nädala pärast kukub 35, siis olen viimasel ajal aru saama hakanud, et see tee, mida mööda ma käisin, ei vii päris õiges suunas. Üks on kindlasti alkohol, teine sport, kolmas töö ja neljas nagu pokkermängija ütleb, the right mindset. Lodeva kehaga diivanil õlut limpsiv mehelaadne olend, kes laste ees jumalat mängib, samalajal kui oma elu logiseb igast kohast, pole just meeldivaim elustiil. Hakkasingi kõige sellega korraga tegelema, vaatab, sis välja tuleb. Eile käisin lastega sügisjooksul, oma haiget keha ma seekord starti ei vedanud(obv), aga lapsed esinesid hästi lastejooksus. Pärast jälgisime veel maratonijooksjaid, mõned sõbrad jooksid kah. Ergutasin kõiki möödujaid, päris pöördesse läksin lõpuks, mõnele möödujale võis veits kummaline tunduda selline käitumine meie introvertsel eestimaal, aga kuna olen ise mõned aastad tagasi maratoni läbinud, siis tean väga hästi, kuidas lõpu eel ergutamine motivatsiooni lisab. Parim sõber läks sihtima minu väljajoostud-kõnnitud aega 4.30, sellega ta kahjuks (õnneks) hakkama veel ei saanud, oli lõpus päris otsakorral mees aga tahtmine oli suur ja läbi ta selle tegi. Kusjuures ta on veel kirglik suitsumees, ma e i imestaks, kui ainuke nende 1200 osavõtja hulgas. Samuti oli tal kevdel veel umbes 20 kg ülekaalu. Hull mees tegelikult. Igatahes pani see rajaääres kaasaelamine mulle sama mõtte pähe, et vaja ikka uuesti see pingutus ette võtta. Arvatavasti järgmisel suvel kusagil sõbralikus vennasvabariigis, näiteks soomes.
Alkoholist rääkides olen joonud septembris ühe pudeli veini, järjest mõttetumaks muutub, ei ole seda tunnet enam, mis varem, kui saab joodud. Mu õemehel on hea teooria selle kohta, olen sellesse täitsa uskuma hakanud. Nimelt kui nooremana jood, siis on märgatav muutus, suhtlemine muutub vabamaks, kompleksid kaovad, julgust tuleb juurde jne. Aga mis juhtub siis, kui sa oled oma elu elanud selliseks, et sul ei ole enam hirmu, komplekse, suhtled vabalt kõigiga igalpool igal teemal? Täpselt nii juhtubki, et midagi ei juhtu. Natuke uimasemaks läheb olemine aga ei enam mingisugust eufooriat ja muud nähtusi, mis varem tavalised. Muidugi kodanik, kes 30+ vanuses on kah rämedalt kompleksides, elab tulevikuillusioonides või minevikust pärineneva identiteedi küüsis, nendele mõjub alkohol nagu vanasti. Siis hakkab mingi embamine ja lolli iba ajamine, oma murede kurtmine või targutamine pihta. Endal sellist asja enam toimu ja ebameeldiv on olla koos nendega, kellel toimub.
No nii, seekord on jutt küll väga tl;dr (too long;didn´t read), aga mis siis. Tegelikult ongi mul plaanis see blogi enda jaoks välja arendada selliseks elulooks-projektiks, ühe inimes kannapööre elus, tahtejõuetust tahtejõuliseks, närvilisest rahulikuks, sarkastilisest -- mis iganes selle vastandsõna on, vaesest rikkaks igas mõttes. Mitte et ma oleksin hullult pessimistlik iroonik, palju on juba valitud teest käidud, aga palju on veel minna. Kui kellelgi on samasuguseid eesmärke, võivad vabalt liituda. Et siis palju filosoofilist kammajaad on saabumas. GL.