Alati on meeldiv vaadata, kui kusagil seriaalis jõuavad kätte jõulud ja siis pere kõige pisem veab koju õhtusöögile mõne kodutu, millele siis vanemad algul vastu tõrguvad, kuid hiljeb aru saavad oma eelarvamuslikust käitumisest ja olukorraga lepivad. Siis tuleb välja, et kodutu on elu hammasrataste vahele jäänud klaverivirtuoos, mängib suurepäraseid lugusid pere elutoas tolmukoguval klaveril ja kõigil on meeled rõõmsad ja jõulusära silmis.
Kuradi tore lugu eks. Kunagi käisin naisega kinos, vaatamas filmi "The Devil's Advocate" (1997), dziisas kui palju me koos oleme olnud juba?!?, enivei, seanss oli kinos "Kosmos" ja mingi eelneva jõululoo kangelane sättis ennast mu naise kõrvale istuma. Mingit jõuluhõngu tal muidugi kaasas ei olnud, vaid jube lebrakas, mida ta siis üle kinosaali levitas. Sel ajal olid kinosaalid alati täis, niiet istuda kah polnud mujale. Vahetasin naisega kohad ära ja istusin ise selle lehkava pompsi kõrvale. Aga ma ei öelnud midagi, kannatasin vaikselt ja koos minuga kannatasid ka ümberistuvad inimesed. Vaikides. See hais oli ikka täiesi tappev, täis laibakas vürtsitatud mingi veel hullema buketiga. Kuna oli talv, siis olid mul kindad kaasas, hingasin terve seansi läbi kinda. Parm korkis veel poolepealt viinapudeli lahti ja lonksas mõnuga. No see oli vähe parem hais.
Ühesõnaga olen hiljem korduvalt mõelnud selle peale, miks ma teda sealt välja ei visanud ja miks keegi teine seda ei teinud. Psühholoogias nimetatakse seda vist mingiks jagatud vastutuseks, ehk mida rohkem inimesi, seda rohkem iga indiviid endal vastutust tunneb.
Käisin siis eile jälle kinos. Kuna Oskarite jagamise aeg, siis tahtsin veel suurel ekraanil ära vaadata filmi "Moneyball", Brad Pitt peaosas ja mingi pesapalli teema. Saal oli pooltäis, reklaamid vaadatud ja film hakkas pihta. Aga pildil oli mingi imelik vibra sees. Liikus nii 10cm üles-alla, nagu projektoril oleks mingi kruvi lahti ja masin väriseks. Pilti kannatas vaadata, aga teksti eriti mitte. Kõrvalolev inimene mainis midagi korra, aga siis jäid kõik vait. Mul hakkas jumalast sitt olla. Esiteks muidugi sellepärast, et meenus parmulugu ja veel, et ma ei saa näiteks eriti autos raamatutki lugeda, kuna süda läheb pahaks. Kannatasin jällegi seal, proovin leida kinopileti pealt telefoni, et helistada kino infosse, küsin naise käest, kas ta näeb ikka sama asja, film peal, sisust aru ei saa. Ja ülejäänud saalitäis paistab filmi nautivat, naerab naljaka koha peal jne. Mõtlesin, et kannatan esimese rullivahetuseni ära, et film kaua ekraanil olnud, äkki film füüsiliselt kulunud. Ei, järgmine rull läks samasuguse vibraga, nagu kaks nugist seksiks projektori peal. Läksin siis saalist välja, Mingi neli kinotöötajat viskavad uksetaga kildu. Mainisin, et teil film perses, lubasid tehnikule koheselt teatada. Läksin tagasi, 15min sittagi ei muutunud, ütlesin naisele, et mul on sitt olla, ta mainis, et tal just kõige hullem ei ole, kui teksti ei loe, aga igatahes läksime minema. Saime raha tagasi ja minuarust tuli üks paar veel ära. Õues hakkas korralikult paha, mingi epilepsiahoog meil mõlemal, silmad on sellise virvendusega harjunud, siis paigalolev pilt ajab südame pahaks.
Nojah, selline sitt kogemus siis. Eriti praegu käimasoleva ACTA ja muu sellega seonduva jama baasil. No mida ma nüüd siis teen? Loodan, et on film homseks ära parandatud? Sure. Tõmban niikuinii netist ja vaatan sealt.
Nojah, kuna kino oli ikkagi plaanis, siis läksime Solarisse, seal algas "Raudne leedi", aga kuna ma olen mõnus šovinistlik siga, siis Margaret Thatcher ei ole just selline inimene, kelle elulugu mind kotiks ja teine võimalus oli "This Means War (2012)" . Kuna ma tavaliselt eriti ei hinda selliseid hollywoodi konveierlindilt tulevaid filme, mille treilerit nähes oled tegelt terve filmi ära näinud ja ei olnud plaaninud seda vaatama minna, siis nüüd läksime ikkagi ja oli täitsa meeldi üllatus. Paar kohta olid ikka väga naljakad, kaks 20 ringis tibi minu kõrval olid vaimustusest lolliks minemas, niiet mõni noorem tegelane võib vabalt oma mitte just Keskraamatukogust tuttavaks saadud girlfriendiga seda vaatama minna. Niiet päris hea kinoelamus siiski päeva kokkuvõtteks.
Pokkeris punnitan, et see kuu esimest korda elus Platinumstar ära teha, 1200 punkti on veel puudu, see tähendab iga päev 60 mängu. Peab jõudma, saab 650$ boonuse välja osta ja loodetavasti 100$ mängude bankrolli kokku.
Monday, February 27, 2012
Friday, February 24, 2012
Kiire post
Täna panin pulsoka peale suusatades ja muidugi ei hakanud tööle. Vahetasin patareid ära, ei midagi. Igatahes ringiaeg 8km-36 minutit. Päris kohutav, ma tean, selle talve eesmärk alla 30 minuti.
Peace.
Peace.
Wednesday, February 22, 2012
New post
Mõnusalt odav on elu, kui perekonda kuuluvad sellises vanuses inimesed, kellel osadel on juba täiesti poohui, mis kaubamärki riideid kannab ja osadel on veel poohui. Eile tuli pakk internetipoest, mis sisaldas:
2 paari naiste suvekingi
lühikeste varrukatega pluus
pikkade varrukatega pluus
pusa
2 talvemütsi
jooksusärk
talvekindad
tossud
lühikesed püksid
Hind koos shippinguga 70€.
Teatud asjad on tõeasti sellised, mille eest tuleb palju maksta ja odav asi võib sulle veel kallimaks maksma minna. Meenub, kuidas kunagised eestlastest Gröönimaaületajad rääkisid sokke ostes. Sokkide hind 4000 krooni, ehk 800 krooni varvas. Kui nii mõelda, siis polegi kallis ja sokid said ostetud. Antud juhul on tõesti suur tähtsus toote kvaliteedil, sest halvem ja seega ka odavam toode võib suure tervisekahjustuse tuua. Aga täna käisin suusatamas, käes 24£ pealt 2£ peale allahinnatud kindad, no who gives a fuck mis firma omad nad on. I dont.
Pokkeriga ei lähe hästi. Rahaliselt on kõik ok, aga kuidagi ei saa oma vanast sõbrast Low Volumest lahti. 800 mängu ainult tehtud, aga plaanisin 2000 kuus teha. 60$ mängudes on see esimesena istumine natuke raskendatud, ma teen eelmise mängu lõpuni, saan decline ja hakkan lobbyst siis ootama võimalust uus vaba laud valida. Kaua muidugi ei pea ootama, paarkümmend sec tavaliselt, aga ikkagi lisab see arvestatava aja võrreldes sellega, kui saaks koheselt uue mängu nagu rematchides saab. Õnneks teen ma piisavalt tihti totaalseid lollusi lauas, niiet fish rematchib järjest. Viimased päevad oli ühel päeval 50 mängu ja teisel 40 mänguline sess sama vastase vastu. Mõlemad lõppesid lõpuks minu u 6BI eduga, aga alguses läks traditsiooniliselt raha nende taskusse tänu minu spewimisele. Hiljem hakkasid kirjutatud noted raha tagasi tooma ja siis on fishil juba raske declineda. Tahab kaotust tagasi mängida. Nii jah.
Alustasin ka korralikuma toitumisega, tuhlasin pool netti läbi häid kavasid otsides, aga jäin ikkagi pidama Mercola õpetuste peale, madala süsivesikusisaldusega dieet. Mitte naiste mõttes dieet, et söön mineraalvett ja magustoiduks vesi sidruniga, vaid korralik söögiplaan arvestatud sisse ka trenn ja vastavalt organismi tüübile toidud. Tahaks suveks vähe paremas vormis olla, eriti kui nüüd on need seljajamad kah möödas, aga sellest teine kord.
2 paari naiste suvekingi
lühikeste varrukatega pluus
pikkade varrukatega pluus
pusa
2 talvemütsi
jooksusärk
talvekindad
tossud
lühikesed püksid
Hind koos shippinguga 70€.
Teatud asjad on tõeasti sellised, mille eest tuleb palju maksta ja odav asi võib sulle veel kallimaks maksma minna. Meenub, kuidas kunagised eestlastest Gröönimaaületajad rääkisid sokke ostes. Sokkide hind 4000 krooni, ehk 800 krooni varvas. Kui nii mõelda, siis polegi kallis ja sokid said ostetud. Antud juhul on tõesti suur tähtsus toote kvaliteedil, sest halvem ja seega ka odavam toode võib suure tervisekahjustuse tuua. Aga täna käisin suusatamas, käes 24£ pealt 2£ peale allahinnatud kindad, no who gives a fuck mis firma omad nad on. I dont.
Pokkeriga ei lähe hästi. Rahaliselt on kõik ok, aga kuidagi ei saa oma vanast sõbrast Low Volumest lahti. 800 mängu ainult tehtud, aga plaanisin 2000 kuus teha. 60$ mängudes on see esimesena istumine natuke raskendatud, ma teen eelmise mängu lõpuni, saan decline ja hakkan lobbyst siis ootama võimalust uus vaba laud valida. Kaua muidugi ei pea ootama, paarkümmend sec tavaliselt, aga ikkagi lisab see arvestatava aja võrreldes sellega, kui saaks koheselt uue mängu nagu rematchides saab. Õnneks teen ma piisavalt tihti totaalseid lollusi lauas, niiet fish rematchib järjest. Viimased päevad oli ühel päeval 50 mängu ja teisel 40 mänguline sess sama vastase vastu. Mõlemad lõppesid lõpuks minu u 6BI eduga, aga alguses läks traditsiooniliselt raha nende taskusse tänu minu spewimisele. Hiljem hakkasid kirjutatud noted raha tagasi tooma ja siis on fishil juba raske declineda. Tahab kaotust tagasi mängida. Nii jah.
Alustasin ka korralikuma toitumisega, tuhlasin pool netti läbi häid kavasid otsides, aga jäin ikkagi pidama Mercola õpetuste peale, madala süsivesikusisaldusega dieet. Mitte naiste mõttes dieet, et söön mineraalvett ja magustoiduks vesi sidruniga, vaid korralik söögiplaan arvestatud sisse ka trenn ja vastavalt organismi tüübile toidud. Tahaks suveks vähe paremas vormis olla, eriti kui nüüd on need seljajamad kah möödas, aga sellest teine kord.
Monday, February 20, 2012
uus post
Juba pikemat aega on tahtmine oma blogi elustada ja tihedamini kirjutama hakata. Mis see internetiinimese väljund ikka on, kui päris sõpru näed nii harva, aga hullult tahaks midagi öelda.
Hiljuti avati pokeriprode foorumis huvitav teema, kus läks vaidluseks kõrghariduse vajalikuse ja mittevajalikuse üle. Mina sattusin kuidagi kaitsam seda poolt, kes ei pidanud väga tähtsaks kõrghariduse olemasolu. Ise olen käinud paar kuud TTÜ-s kohe peale keskkooli ja siis aastaid hiljem uus katse kõrgharidust omandada toimus EBS-is, kus ma pidasin vastu isegi 2a. Niiet selle maailmavaate pealt vaidlesin. Lühidalt ma pole muidugi kõrghariduse vastu, sealt saadav tutvusringkond, kontaktid ja oskus ennast tagant sundida annab väga suure eelise elus ja kui huvitab mingi spetsiifiline ala, siis ei saagi seda ju ise õppida. Aga enamus mehi ei ole sellised, et nüüd olen osakonnajuhataja kusagil kontoris ja elu on viimasepeal. Nagu üks postitaja rääkis, et tähtis on valida prestiižne ala, siis tunned ennast tulevikus hästi selle alal töötades. Kuidas see peaks toimima? Et ärkad hommikul üles, lähed rahvusvahelise firma Eesti haru kontorisse, istud päev läbi arvuti taga ja tunned uhkust oma prestiiže töökoha pärast? Nojah, võibolla mõni mõtleb kah nii.
Muidugi saab oma töö ümber kujundada ka oma täieliku identiteedi, nagu filmide klišeedest tuntud politseiuurija, kellest naine lahutab või advokaat, kellel alati kaks beibet käevangus on. Või pankur, kelle tööpäev kestab tegelikult kogu ärkveloleku aja, kas siis kontoris, äriõhtusöögil, poes seisusekohast ülikonda valides või piisavalt prestiižel viisil puhates.
Aga kes nii ei taha, need seisavadki mingis vanuses raskete valikute ees; vanamoodi ei taheta jätkata, aga puuduvad oskused midagi muuta. Ja neid oskusi juba koolis ei õpetata. Õnneks/kahjuks saadakse sellel hetkel lapsed, kellele tahetakse parimat, valitaks kõige turvalisem tee, ehk nii nagu kõik teevad, kuidas ise tehtud on ja kuidas vanemad neid õpetasid. Käi koolis, haridus on tähtis, tulevikus kindel stabiilne töö ja hea elu, vaata mind, kui mõnus elu mul on, missest et ma sinuga midagi koos teha ei viitsi, sest 20kg ülekaalu laseb ainult koos kinos käia ja burgerit sööma viia. Ja nii lastakse elu lõpuni.
Ma ei tea, kas on võimalik muutuda, kas nende sadade eneseabiõpikute kangelasteks on reaalsed inimesed, kes kannapöörde oma elus tegid, või on nad juba koheselt õnnelikeks kasvatatud autorite fantaasia vili. Igatahes tean, et varem või hiljem hakkab igaüks endalt selliseid küsimusi küsima ja parem oleks, kui mingid vastused olemas oleks. Muidu on alkoholism ja delfi kommentaarid.
Kui ma kunagi firmajuhtimisega 24h päevas rakkes olin, siis mõtlesin tihti, milline oleks mu ideaalne elu. Nii ajuvaba, kui see ka ei olnud, oli mu soov selline: Ärkad hommikul, saadad lapsed kooli, teed mõned tunnid mingit tööd, lähed staadionile, teed trenni, harjutad odaviset, tuled koju, teed süüa lastele, naine tuleb koju, räägid juttu, lähed õhtul naisega välja ja lõpuks hea seks. Kõlab totralt? Aga "töötad suures korporatsioonis, võtad endale julged projektid, lendad lennukiga esimeses klassis ärikohtumisele, lood suuri asju, muudad maailma"? Sellised mõtted kadusid tegelikult üsna kiiresti peale paari aastat selle raja alguses.
Nüüd siis selle varasma unistuse juurde. Mis takistab mul seda ka tegelikult elamast praegu? Nädal tagasi hakkasingi sellele mtlema. Esiteks muidugi tervislik olukord. Et spordist rõõmu tunda, peab olema suht heas vormis ja sellega stabiilselt tegelema. Et lastega koos huvitavaid asju teha, pead nendega hästi läbi saama. Samuti naisega. Ja seksiks jaoks oleks abi, kui impotent ei oleks:-). Nojah, mul õnneks kõik muud tingimused täidetud, kui see tervise osa spordiks. Paningi siis päevaplaani paika, odaviske asemel valisin suusatamise ja tuligi välja üks viimasepeal päev. Suusatamise ajal sundisin mõtted vaikima, liuglesin läbi talvise metsa ja mitte ükski inimene ei suuda mulle tõestada, et see tunne on nõrgem sellest, kui ma Coca-Cola kontserni eesti esinduse kontoris koosolekut läbi viin.
Vot sellised mõtted siis täna, ma ei tea, kui seosetu see jutt jäi, nüüd olen 4 korda suusatamas juba käinud ja nagu ikka uuesti alustades on raske ja uneprobleemid, niiet mõistus kõige teravam hetkel ei ole.
Pokkeris läheb hästi, olen loodetavasti lõplikult 60$ hyperites kanda kinnitanud, 1,5K$ on puudu 100$ mängude shotist, loodetavasti saab selle võtta juba järgmisel kuul and then- living the dream (kui mannetu see siis mõnede jaoks ongi).
Hiljuti avati pokeriprode foorumis huvitav teema, kus läks vaidluseks kõrghariduse vajalikuse ja mittevajalikuse üle. Mina sattusin kuidagi kaitsam seda poolt, kes ei pidanud väga tähtsaks kõrghariduse olemasolu. Ise olen käinud paar kuud TTÜ-s kohe peale keskkooli ja siis aastaid hiljem uus katse kõrgharidust omandada toimus EBS-is, kus ma pidasin vastu isegi 2a. Niiet selle maailmavaate pealt vaidlesin. Lühidalt ma pole muidugi kõrghariduse vastu, sealt saadav tutvusringkond, kontaktid ja oskus ennast tagant sundida annab väga suure eelise elus ja kui huvitab mingi spetsiifiline ala, siis ei saagi seda ju ise õppida. Aga enamus mehi ei ole sellised, et nüüd olen osakonnajuhataja kusagil kontoris ja elu on viimasepeal. Nagu üks postitaja rääkis, et tähtis on valida prestiižne ala, siis tunned ennast tulevikus hästi selle alal töötades. Kuidas see peaks toimima? Et ärkad hommikul üles, lähed rahvusvahelise firma Eesti haru kontorisse, istud päev läbi arvuti taga ja tunned uhkust oma prestiiže töökoha pärast? Nojah, võibolla mõni mõtleb kah nii.
Muidugi saab oma töö ümber kujundada ka oma täieliku identiteedi, nagu filmide klišeedest tuntud politseiuurija, kellest naine lahutab või advokaat, kellel alati kaks beibet käevangus on. Või pankur, kelle tööpäev kestab tegelikult kogu ärkveloleku aja, kas siis kontoris, äriõhtusöögil, poes seisusekohast ülikonda valides või piisavalt prestiižel viisil puhates.
Aga kes nii ei taha, need seisavadki mingis vanuses raskete valikute ees; vanamoodi ei taheta jätkata, aga puuduvad oskused midagi muuta. Ja neid oskusi juba koolis ei õpetata. Õnneks/kahjuks saadakse sellel hetkel lapsed, kellele tahetakse parimat, valitaks kõige turvalisem tee, ehk nii nagu kõik teevad, kuidas ise tehtud on ja kuidas vanemad neid õpetasid. Käi koolis, haridus on tähtis, tulevikus kindel stabiilne töö ja hea elu, vaata mind, kui mõnus elu mul on, missest et ma sinuga midagi koos teha ei viitsi, sest 20kg ülekaalu laseb ainult koos kinos käia ja burgerit sööma viia. Ja nii lastakse elu lõpuni.
Ma ei tea, kas on võimalik muutuda, kas nende sadade eneseabiõpikute kangelasteks on reaalsed inimesed, kes kannapöörde oma elus tegid, või on nad juba koheselt õnnelikeks kasvatatud autorite fantaasia vili. Igatahes tean, et varem või hiljem hakkab igaüks endalt selliseid küsimusi küsima ja parem oleks, kui mingid vastused olemas oleks. Muidu on alkoholism ja delfi kommentaarid.
Kui ma kunagi firmajuhtimisega 24h päevas rakkes olin, siis mõtlesin tihti, milline oleks mu ideaalne elu. Nii ajuvaba, kui see ka ei olnud, oli mu soov selline: Ärkad hommikul, saadad lapsed kooli, teed mõned tunnid mingit tööd, lähed staadionile, teed trenni, harjutad odaviset, tuled koju, teed süüa lastele, naine tuleb koju, räägid juttu, lähed õhtul naisega välja ja lõpuks hea seks. Kõlab totralt? Aga "töötad suures korporatsioonis, võtad endale julged projektid, lendad lennukiga esimeses klassis ärikohtumisele, lood suuri asju, muudad maailma"? Sellised mõtted kadusid tegelikult üsna kiiresti peale paari aastat selle raja alguses.
Nüüd siis selle varasma unistuse juurde. Mis takistab mul seda ka tegelikult elamast praegu? Nädal tagasi hakkasingi sellele mtlema. Esiteks muidugi tervislik olukord. Et spordist rõõmu tunda, peab olema suht heas vormis ja sellega stabiilselt tegelema. Et lastega koos huvitavaid asju teha, pead nendega hästi läbi saama. Samuti naisega. Ja seksiks jaoks oleks abi, kui impotent ei oleks:-). Nojah, mul õnneks kõik muud tingimused täidetud, kui see tervise osa spordiks. Paningi siis päevaplaani paika, odaviske asemel valisin suusatamise ja tuligi välja üks viimasepeal päev. Suusatamise ajal sundisin mõtted vaikima, liuglesin läbi talvise metsa ja mitte ükski inimene ei suuda mulle tõestada, et see tunne on nõrgem sellest, kui ma Coca-Cola kontserni eesti esinduse kontoris koosolekut läbi viin.
Vot sellised mõtted siis täna, ma ei tea, kui seosetu see jutt jäi, nüüd olen 4 korda suusatamas juba käinud ja nagu ikka uuesti alustades on raske ja uneprobleemid, niiet mõistus kõige teravam hetkel ei ole.
Pokkeris läheb hästi, olen loodetavasti lõplikult 60$ hyperites kanda kinnitanud, 1,5K$ on puudu 100$ mängude shotist, loodetavasti saab selle võtta juba järgmisel kuul and then- living the dream (kui mannetu see siis mõnede jaoks ongi).
Wednesday, December 7, 2011
10K$ lifetime
Väike verstapost käes, pokerstarsis mängitud turniiride kogukasum ületas 10 000$ piiri. Enamus HUSNG turniiris, mingi väike MTT hit oli vist kah kunagi.
Graafik on nagu on, hästi äratuntavad kohad, kus graafik tõuseb järsult ja ma tunnen ennast täieliku kunnina, sellele järgneb muidugi downswing, kus ma spewin ja tiltan nagu algaja. Kokkuvõttes siiski rahuldav tulemus, 6%ROI ongi see, mida ma väärt olen.
Sellest kuust alates olen spetsialiseerunud Hyper Turbo HUSNG mängimistele, 30$ limiidis esialgu. Keskendun volumele, see kuu juba ligi 500 mängu, pole paha minusuguse volumeniti kohta.
Thursday, November 24, 2011
Minu telefonid
Aasta siis oli ´96, olin just asunud tööle müügiesindajana ja firma poolt sain telefoni:
Philips FIZZ.
Telefonid hakkasid just levima, aga siiski mitte eriti laialt veel. Minu sõprusringkonnas olin teine telefoniomanik, hullult balla tunne oli ikka. Suhtumine mobiiliga avalikult rääkijatesse oli halb, peeti poosetajateks jne. Liikusid naljad, kuidas keegi kõva häälega baaris moblaga räägib ja siis see korraga kõrvaääres heliseb.
Tänapäeva mõistes oli see philips muidugi mõnus tellis, aga enamus põhifunktsioone oli olemas.
Järgmine telefon.
Philips Fizz.
Mingil hetkel ütles mu eelmine fizz üles, viisin garantiise, seal visati vana telefon konkreetselt paberikorvi ja anti uus. Väideti, et neid ei parandatagi. Tõenäoliselt sellepärast neil suurt edu mobiiliturul polnud.
Põhimõtteliselt oli tegemist sama mudeliga, natuke uuema kujundusega ainult. Mingil hetkel läks aku läbi, ostsin uue ja suurema mahutavusega, mis suurendas telefoni kaalu 3 korda ja paksust 2 x.
Järgmine
Ericsson 788.
Ericsson oli selajal väga tegija telefon, ülipopulaarne oli mudel 388. Kadestasin kõvasti teisi, kellel selline cool mobla oli ja mingil hetkel otsustasin osta endale kah Ericssoni. See oli mu elus ainuke kord, kui ma ostsin telefoni mingitel muudel eesmärkidel, kui rääkimine. Olin siis 20-ndate alguses, auto ja mobiil oli must be, lisakt iga nädalavahetus kusagil ööklubis hängimine või sõpradega lakkumine. Igatahes valisin kõige uuema mudeli, täielik inovatiivne tehnoloogia, kõige väiksem mobiil maailmas selajal. Letikas oli 7500.- sain kätte veitsa kasutatuna 4300.- Oi oli see vast balla! Telefon oli tegelikult mõnus saast, näiteks puudus sissetulevate kõnede salvestamine. Kui keegi helistas ja ma vastu võtsin, siis oli see number telefonist läinud. Sai vaadata 10 viimast endatehtud kõnet ja 10 vastamata kõnet. Kuna olin müügiesindaja, siis oli see tohutu miinus telefoni juures, päris tihti ei võtnud vastu kõnet ja siis helistasin tagasi, või kirjutasin kiiresti numbri üles ja alles siis võtsin vastu. Täiesti ajuvaba oli. Aga väike!
Seejärel
Nokia 3310.
Ei mäletagi täpselt, miks ericssonist loobusin, vist ütles laadija üles. Igatahes ostsin uue ja seekord Nokia. 3310 oli tõeline rahvatelefon. Hakkas ka levima helinate ja taustapiltide vahetamine, ajalehed olid täis kuulutusi, kust sai tellida endale polüfooniline helin või mingi õnnetu taustapilt. Samuti vahetati taustavalguseid ja nuppude valguseid. Telefon ise oli solid tööloom.
Järgmine
Sony ericson T65
Sony ja ericsson olid ühinenud ja loonud sellise telefoni. Kahjuks ei mäleta jälle põhjust, miks uue ostsin aga mäletan, et mul oli ka sellel handsfree. Sõitsin autoga, vajutasin juhtme küljes olevat nuppu, ütlesin inimese nime ja telefon helistas talle. Cool funktsioon oli. Kaua see minu käes ei olnud, tohutult häisid nuppude suurused, müüsin ühele ehitajale maha ja ostsin
Alcatel 375
Vot see oli hea telefon! Värviline ja sai isegi pildistada, aga see mind väga ei huvitanud. Suurepäraseks tegi selle telefoni see keskmine nupuke ja geniaalne menüü. kui menüü oli pähe kulunud, siis sai selle nupukese abil liikuda ilma ekraanile vaatamata täpselt sinna kuhu vaja. Olin ülirahul sellega ja see pidas mul vastu ma usun üle 5 aasta. Täielik nuts telefon oli minu vajadusi silmas pidada. Kahjuks läks see katki lõpuks ja kiiresti oli uut vaja, ostsin kohe käest kätte
Samsung E300
No oli see vast pask! See oli nii sitt telefon, et mul ei ole sõnu. Põhiline jama oli see, et ta oli aeglane. Kui võtsid viimatised kõned lahti, siis noolega alla liikudes liikus ropult aeglaselt. Kui oli vajaliku nimeni jõundud ja vajutasin helista, siis liikus hooga veel paar numbrit allapoole. Õudukas. Samal ajal ostsin pojale telefoni kooli minekuks:
Samsung SGH E370
ja kuna talle millegipärast meeldisid klapiga telefonid, siis tegime vahetust. E370 oli jällegi nuts. Muidugi juba igasugused video vaatamise võimalused jne, aga mis mulle meeldis, oli tema kiirus. Kui tahtsin kellelegi helistada, siis valisin numbrit juba paari sekundi pärast. Klahvilukk läks pealt ära klapi üleslükates, asjalik menüü jne. See pidas samuti päris kaua vastu, kuni panin telefoni korraks pagasniku vahele ja lõin selle hiljem hooga kinni. Nii ta läks. Siis oli kiirelt vaja asendust, ei hakanud pikalt otsima, võtsin venna käest ta vana
Nokia 6070
Mis kestab siiamaani. Paras närakas on, aga kõned saab tehtud ja parkimise eest makstud.
15 aasta peale ei ole muidugi eriti palju telefone, aga kui võrrelda näiteks ehitajatest töökaaslastega, siis neil on enamusel olnud üle 100 telefoni. Palgapäev-uus telefon-kuulõpp-pandimaja-pidu-rinse and repeat.
Kui praegune otsad annab, siis järgmine on tõenäoliselt ikkagi klahvidega, ei teagi kas on selliseid enam, nagu samsung ülesliigutatava klapiga.
Telefoninumbreid on olnud vist 3, kusjuures kaks esimest ka sexy 50 algusega, aga ei mäletagi, milleks loobuma pidin. Esimene jäi firmasse, kui ära tulin.
Aga muidu läheb normaalselt eluke, käisin neurokirurgi juures ära, What a waste of journey that was, põhimõtteliselt öeldi sama, mida ma 10 korda juba kuulnud olen, ühelegi küsimusele ma vastust ei saanud. Põhimõtteliselt nüüd minu otsus, kui enam ei kannata, siis lähen kohale ja lõiguvad lahti. Aga mul on üks uus teooria, millega töötan, vaatab mis sellest välja tuleb.
See kuu olen ka tublisti pokkerit mänginud enda kohta, 60$ mänge teen kah aegajalt, aga päris üle pole veel kolinud. Tegelikult on 100$ mängude roll koos juba, tundub, et tuleb neid hoopis mängima hakata. Olen ka tugevalt muutnud oma lähenemist mängule ja see on ka edu toonud.
November siiamaani:
Philips FIZZ.
Telefonid hakkasid just levima, aga siiski mitte eriti laialt veel. Minu sõprusringkonnas olin teine telefoniomanik, hullult balla tunne oli ikka. Suhtumine mobiiliga avalikult rääkijatesse oli halb, peeti poosetajateks jne. Liikusid naljad, kuidas keegi kõva häälega baaris moblaga räägib ja siis see korraga kõrvaääres heliseb.
Tänapäeva mõistes oli see philips muidugi mõnus tellis, aga enamus põhifunktsioone oli olemas.
Järgmine telefon.
Philips Fizz.
Mingil hetkel ütles mu eelmine fizz üles, viisin garantiise, seal visati vana telefon konkreetselt paberikorvi ja anti uus. Väideti, et neid ei parandatagi. Tõenäoliselt sellepärast neil suurt edu mobiiliturul polnud.
Põhimõtteliselt oli tegemist sama mudeliga, natuke uuema kujundusega ainult. Mingil hetkel läks aku läbi, ostsin uue ja suurema mahutavusega, mis suurendas telefoni kaalu 3 korda ja paksust 2 x.
Järgmine
Ericsson 788.
Ericsson oli selajal väga tegija telefon, ülipopulaarne oli mudel 388. Kadestasin kõvasti teisi, kellel selline cool mobla oli ja mingil hetkel otsustasin osta endale kah Ericssoni. See oli mu elus ainuke kord, kui ma ostsin telefoni mingitel muudel eesmärkidel, kui rääkimine. Olin siis 20-ndate alguses, auto ja mobiil oli must be, lisakt iga nädalavahetus kusagil ööklubis hängimine või sõpradega lakkumine. Igatahes valisin kõige uuema mudeli, täielik inovatiivne tehnoloogia, kõige väiksem mobiil maailmas selajal. Letikas oli 7500.- sain kätte veitsa kasutatuna 4300.- Oi oli see vast balla! Telefon oli tegelikult mõnus saast, näiteks puudus sissetulevate kõnede salvestamine. Kui keegi helistas ja ma vastu võtsin, siis oli see number telefonist läinud. Sai vaadata 10 viimast endatehtud kõnet ja 10 vastamata kõnet. Kuna olin müügiesindaja, siis oli see tohutu miinus telefoni juures, päris tihti ei võtnud vastu kõnet ja siis helistasin tagasi, või kirjutasin kiiresti numbri üles ja alles siis võtsin vastu. Täiesti ajuvaba oli. Aga väike!
Seejärel
Nokia 3310.
Ei mäletagi täpselt, miks ericssonist loobusin, vist ütles laadija üles. Igatahes ostsin uue ja seekord Nokia. 3310 oli tõeline rahvatelefon. Hakkas ka levima helinate ja taustapiltide vahetamine, ajalehed olid täis kuulutusi, kust sai tellida endale polüfooniline helin või mingi õnnetu taustapilt. Samuti vahetati taustavalguseid ja nuppude valguseid. Telefon ise oli solid tööloom.
Järgmine
Sony ericson T65
Sony ja ericsson olid ühinenud ja loonud sellise telefoni. Kahjuks ei mäleta jälle põhjust, miks uue ostsin aga mäletan, et mul oli ka sellel handsfree. Sõitsin autoga, vajutasin juhtme küljes olevat nuppu, ütlesin inimese nime ja telefon helistas talle. Cool funktsioon oli. Kaua see minu käes ei olnud, tohutult häisid nuppude suurused, müüsin ühele ehitajale maha ja ostsin
Alcatel 375
Vot see oli hea telefon! Värviline ja sai isegi pildistada, aga see mind väga ei huvitanud. Suurepäraseks tegi selle telefoni see keskmine nupuke ja geniaalne menüü. kui menüü oli pähe kulunud, siis sai selle nupukese abil liikuda ilma ekraanile vaatamata täpselt sinna kuhu vaja. Olin ülirahul sellega ja see pidas mul vastu ma usun üle 5 aasta. Täielik nuts telefon oli minu vajadusi silmas pidada. Kahjuks läks see katki lõpuks ja kiiresti oli uut vaja, ostsin kohe käest kätte
Samsung E300
No oli see vast pask! See oli nii sitt telefon, et mul ei ole sõnu. Põhiline jama oli see, et ta oli aeglane. Kui võtsid viimatised kõned lahti, siis noolega alla liikudes liikus ropult aeglaselt. Kui oli vajaliku nimeni jõundud ja vajutasin helista, siis liikus hooga veel paar numbrit allapoole. Õudukas. Samal ajal ostsin pojale telefoni kooli minekuks:
Samsung SGH E370
ja kuna talle millegipärast meeldisid klapiga telefonid, siis tegime vahetust. E370 oli jällegi nuts. Muidugi juba igasugused video vaatamise võimalused jne, aga mis mulle meeldis, oli tema kiirus. Kui tahtsin kellelegi helistada, siis valisin numbrit juba paari sekundi pärast. Klahvilukk läks pealt ära klapi üleslükates, asjalik menüü jne. See pidas samuti päris kaua vastu, kuni panin telefoni korraks pagasniku vahele ja lõin selle hiljem hooga kinni. Nii ta läks. Siis oli kiirelt vaja asendust, ei hakanud pikalt otsima, võtsin venna käest ta vana
Nokia 6070
Mis kestab siiamaani. Paras närakas on, aga kõned saab tehtud ja parkimise eest makstud.
15 aasta peale ei ole muidugi eriti palju telefone, aga kui võrrelda näiteks ehitajatest töökaaslastega, siis neil on enamusel olnud üle 100 telefoni. Palgapäev-uus telefon-kuulõpp-pandimaja-pidu-rinse and repeat.
Kui praegune otsad annab, siis järgmine on tõenäoliselt ikkagi klahvidega, ei teagi kas on selliseid enam, nagu samsung ülesliigutatava klapiga.
Telefoninumbreid on olnud vist 3, kusjuures kaks esimest ka sexy 50 algusega, aga ei mäletagi, milleks loobuma pidin. Esimene jäi firmasse, kui ära tulin.
Aga muidu läheb normaalselt eluke, käisin neurokirurgi juures ära, What a waste of journey that was, põhimõtteliselt öeldi sama, mida ma 10 korda juba kuulnud olen, ühelegi küsimusele ma vastust ei saanud. Põhimõtteliselt nüüd minu otsus, kui enam ei kannata, siis lähen kohale ja lõiguvad lahti. Aga mul on üks uus teooria, millega töötan, vaatab mis sellest välja tuleb.
See kuu olen ka tublisti pokkerit mänginud enda kohta, 60$ mänge teen kah aegajalt, aga päris üle pole veel kolinud. Tegelikult on 100$ mängude roll koos juba, tundub, et tuleb neid hoopis mängima hakata. Olen ka tugevalt muutnud oma lähenemist mängule ja see on ka edu toonud.
November siiamaani:
Friday, October 28, 2011
leelo leelo
Ou kui kaua on mööda läinud viimasest postist. Ok, siis väike update: ma olen faking invaliid. Seljajama osutus ülllatavalt tõeliseks. Ei saa seista, istuda, kõndida, mittesittagi ei saa teha. Olen läbi käinud kõik spetsialistid, igaüks räägib erinevat juttu, 20 nov on neurokirurgi juurde aeg ja sealt ma enam ära ei lähe, ilma et nuga sisse löödakse. Diski prolaps. See on ikka nii karm haigus, et ma ei soovi enda kõige hullemale vaenlasele kah seda. Kuna see blog on ikka natuke pokkeriga seotud, siis lasma räägin natuke sellest, kuidas selle haigusega on pokkerit mängida. Kõik me teame dr House, vana sarkastiline vanamees, kellel on koguaeg valus ja peab vicodini sisse ajama, et vähegi elamisväärne olek oleks. Sama siin. mingil hetkel proovisin mängida, võimatu, selline tilt on peal koguaeg. kogu iseloom muutub, kõike näed mustades värvides. Siis käid sadade eurode eest mingite niinimetatud arstide juures, igaüks soovitab erinevaid asju, järgid neid kõiki, aga iga päevaga läheb asi hullemaks. Vist ei seostanud pokkeriga eriti lugu. Fakk, vatever. Praegugi on nii fucked up tunne , õnneks on mingi kogus alksi sees, laseb veitsa elada. Tra niipalju inimesi olen alt vedanud, kõrvaltvaadates ei saa keegi aru, mis mul viga on. Ooo, kuule lähme sinna, ah et ei saa seista, no istu siis? Ah et ei saa istuda, no seisa siis? deem ma olen nii juusless inimene praegu et ma ei tea, kas ma sellest välja tulen normaaalse närvikavaga. Eilne päev: Tahtsin krohvida ühte seina. 3 m2 umbes. tõmbasin pool ruutu segu, lamasin 10 minutit, et valu ära kaoks. Tõmbasin uuesti pool ruutu segu, lamasin 20 minutit. jne. Ah et miks ma tõmban üldse seda segu? Aga naahui ma siis teen? Mingi asfalteerimisobjekt on kah tulemas, raha on vaja, ei saanud ära öelda. tra see saab olema piin. Ma ei tea, mida ma räägin siin, vatever, hoidke oma tervist, peale 30 läheb see enivei perse, ükskõik kui rambo te olete. Järgmine update peale 20 nov, kas siis ratastoolist või imekombel paranenult.
Sunday, August 7, 2011
A game
Eile tegin jälle b mängu, panin kuu plaanidesse 800 mängu ja niikui suurt volumet taga hakkan ajama, tulevad suured vead sisse. Täna tegin plaani: ainult A mäng. Kahjuks oli mingisugune varjualuse ehitus lõpetada vaja, nonärd nüüd hakkaski just vihma sadama, seega sai õigel ajal valmis. Aga jõudsin ainult 5 mängu. Panin ka notepadi kirja, mis toimus ja analüüsisin iga käigu pärast läbi.
copypaste notepadist:
1. Tore vastane oli, niikui ma checkkisin, paugutas koheselt. Tulistas oma stacki minema, siis muutus tightiks ja hakkas callima.
Sain ka huvitav note "callis riveri 45-ga KKT99 boardil". Skillgame. tegelt ega 2 paari pole kerge foldida. Snapdecline. 1:0 mulle.
2. Sai suht aluses note "weak tight agressive". See on siis mängija, kes oskab ip mängida ja cbettida, aga ei suuda adaptida. Hittis paar korda,
siis sain JJ vs AQ, pidas, ja lõpukäe note "cr 567ss flopi Q8xx-ga , shoves yle 3beti". Mul 48. Standard I guess.
Ei saa mainimata jätta nime "Pure M Style".Cool!!! Snapdecline. 2:0
3. Vastane mängis kahel laual, suht loll. Callis mu shove KT 20bb, mul 68, ma ei uskunud, et callib nii lightilt, avas peaaegu 100%, olin just eelmise BB
shovenud, arvasin, et kohe otsa shove tundub tugev, aga mitte tema jaoks. Sain pihta, jäi shordiks ja imes kokku 56s vs minu 77.
Lõpus cbettis J3J, mina minraise(nuts?), ei uskunud, shoves üle 96o. Tasub uskuda, mul J8. Snapdecline. 3:0
4. Väga fun mäng, vastane oli herocaller, niiet raske bluffida, mingil hetkel adaptis, ja natuke suutis foldida. Mina avasin enamus buttoneid, tema arsenalist
3bet puudus, flattis kõik head käed. Avas palju, foldis shovele. Tõenäoliselt limpis monstereid. Parim käsi, mina KQ 15bb deep, snapcalliks shove, ei tema flatib AQs
Flop Q4Tss, ma cbet, tema call oma TPTK+nuts tõmme. Häirekellad tööle, slowplayer alert. ei pannud teist barrelit 3x turnil, leadib välja Tx riveril 180/480, call, nice hand sir.
Ei tea, tõenäoliselt weak line, aga timingtellid jne, nad ei oska oma nutse varjata. Siis varastasin tagasi ja raise/callis shove KTo, mul A8 ja Flopis särab T.
Abi ei tulnud ja mul 140 järgi. Blindid 40/80. Järgmine käsi 23o (lol), shoveb, foldin. 100 chipsi järgi, Siis tõmban godmode käima, 95d vs K8, flopis Kd ja 83s, drawing thin, aga backdoor
mast tahab tulla!
200. Järgmine käsi Q9d, shove, kiire call A8, floppi ilus 9. Riverisse mõnituseks talle 8 ja stack 400. 78o ja foldib buttoni 5bb deep.
440. Lootust on. ATo, kiirelt keskele, K6, nonono not this time, 5T378 ship teh moniezzz. 880. JJ, shove, Q9, A27A7!!! 1760. T4d, limbin, checkib ja donkab poti AK6dd. Shoven sisse
mastitõmbega, donk tal ülinõrk, A ja K tal väga preflop ranges aga nendega instaslowplay flopist. Snapfoldib. 2000. A8d (no on palju diamondeid!) callib K3, 2529A. 3000. Snapdecline. 4:0
5. Natuke kuri vastane oli, sõimas koguaeg. Kõigepealt oli flush over flush, tema J minu Q, jäi shortiks. Kusjuures riveris bettis 1/5 potist mastiga. Hiljem tegi samamoodi nii nutsi kui airiga,
väga odav oli maha callida. Siis hakkas tont hittima ja sõimama. Eelmise mängu EV tuli ilusti tagasi maksta koheselt. Sain ta jälle 10bb peale, duubel ja sõim. Mingi 7-8 korda käisime allin,
enamasti mina ees, aga tema võitis. Natuke väljendeid:"so lucky","lol","donkey","big fish","you calling all ****","lol"no hit with three of kind :DDD", "people laugh you".
Aga noh, käes on ju pühapäev. Ma ei vaevunud vastama. Lõpuks mu käsi pidas, KJ vs 97s. "lucky donk", snapdecline. 5:0
copypaste notepadist:
1. Tore vastane oli, niikui ma checkkisin, paugutas koheselt. Tulistas oma stacki minema, siis muutus tightiks ja hakkas callima.
Sain ka huvitav note "callis riveri 45-ga KKT99 boardil". Skillgame. tegelt ega 2 paari pole kerge foldida. Snapdecline. 1:0 mulle.
2. Sai suht aluses note "weak tight agressive". See on siis mängija, kes oskab ip mängida ja cbettida, aga ei suuda adaptida. Hittis paar korda,
siis sain JJ vs AQ, pidas, ja lõpukäe note "cr 567ss flopi Q8xx-ga , shoves yle 3beti". Mul 48. Standard I guess.
Ei saa mainimata jätta nime "Pure M Style".Cool!!! Snapdecline. 2:0
3. Vastane mängis kahel laual, suht loll. Callis mu shove KT 20bb, mul 68, ma ei uskunud, et callib nii lightilt, avas peaaegu 100%, olin just eelmise BB
shovenud, arvasin, et kohe otsa shove tundub tugev, aga mitte tema jaoks. Sain pihta, jäi shordiks ja imes kokku 56s vs minu 77.
Lõpus cbettis J3J, mina minraise(nuts?), ei uskunud, shoves üle 96o. Tasub uskuda, mul J8. Snapdecline. 3:0
4. Väga fun mäng, vastane oli herocaller, niiet raske bluffida, mingil hetkel adaptis, ja natuke suutis foldida. Mina avasin enamus buttoneid, tema arsenalist
3bet puudus, flattis kõik head käed. Avas palju, foldis shovele. Tõenäoliselt limpis monstereid. Parim käsi, mina KQ 15bb deep, snapcalliks shove, ei tema flatib AQs
Flop Q4Tss, ma cbet, tema call oma TPTK+nuts tõmme. Häirekellad tööle, slowplayer alert. ei pannud teist barrelit 3x turnil, leadib välja Tx riveril 180/480, call, nice hand sir.
Ei tea, tõenäoliselt weak line, aga timingtellid jne, nad ei oska oma nutse varjata. Siis varastasin tagasi ja raise/callis shove KTo, mul A8 ja Flopis särab T.
Abi ei tulnud ja mul 140 järgi. Blindid 40/80. Järgmine käsi 23o (lol), shoveb, foldin. 100 chipsi järgi, Siis tõmban godmode käima, 95d vs K8, flopis Kd ja 83s, drawing thin, aga backdoor
mast tahab tulla!
200. Järgmine käsi Q9d, shove, kiire call A8, floppi ilus 9. Riverisse mõnituseks talle 8 ja stack 400. 78o ja foldib buttoni 5bb deep.
440. Lootust on. ATo, kiirelt keskele, K6, nonono not this time, 5T378 ship teh moniezzz. 880. JJ, shove, Q9, A27A7!!! 1760. T4d, limbin, checkib ja donkab poti AK6dd. Shoven sisse
mastitõmbega, donk tal ülinõrk, A ja K tal väga preflop ranges aga nendega instaslowplay flopist. Snapfoldib. 2000. A8d (no on palju diamondeid!) callib K3, 2529A. 3000. Snapdecline. 4:0
5. Natuke kuri vastane oli, sõimas koguaeg. Kõigepealt oli flush over flush, tema J minu Q, jäi shortiks. Kusjuures riveris bettis 1/5 potist mastiga. Hiljem tegi samamoodi nii nutsi kui airiga,
väga odav oli maha callida. Siis hakkas tont hittima ja sõimama. Eelmise mängu EV tuli ilusti tagasi maksta koheselt. Sain ta jälle 10bb peale, duubel ja sõim. Mingi 7-8 korda käisime allin,
enamasti mina ees, aga tema võitis. Natuke väljendeid:"so lucky","lol","donkey","big fish","you calling all ****","lol"no hit with three of kind :DDD", "people laugh you".
Aga noh, käes on ju pühapäev. Ma ei vaevunud vastama. Lõpuks mu käsi pidas, KJ vs 97s. "lucky donk", snapdecline. 5:0
Sunday, July 31, 2011
milleks mängida pokkerit?
Milleks mängida? Ok, näeme vaeva, õpime selle mängu selgeks, hakkame teenima mõned eesti keskmised kuus, aga edasi? Balla elu, kullast käekell, gucci aluspüksid, joogid kogu kõrtsile? Kõlab hästi, aga pole absoluutselt minu jaoks. Hakkasin ükspäev mõtlema mis on siis seljuhul minu jaoks ja jõudsin järeldusele; esiteks miks pokker? Ma ei taha enam juhtida mitte kedagi. Ma ei ole hea juht. Ma ei taha alluda mitte kellelegi. Ma olen tõenäoliselt hea alluv, aga ma ei ole veel selleks valmis. Pokker sellepärast, et see annaks mulle piisavalt vabadust teha.....
Mida? Puhata, reisida, maailma näha? Kõlab hästi, kuigi minu jaoks puhkus erineb väga palju traditsioonilisest arusaamast puhkusest, kahjuks ka minu naise omast. Mingil soojal rannal vedelemine on minu jaoks õudus kuubis, no oleneb muidugi alkoholikogusest. Pigem midagi sellist, kus puhkuselt tulles oled 15kg alla võtnud ja rohkem väsinud, kui minnes. Aga suu on pärast 2 kuud kõrvuni. No seda kõike saab ikka.
Mida veel? Pidu panna? No see on minu vanuses nii odav, et sellejaoks pole eriti mingit raha vaja. Viimane õhtu ja ööläbi pidutsemine- kulu 20€. Karm.
Tegelikult tahaksin oma vaba ajal midagi kätega teha. Ideaalis on mul väike majake maal, kus on abihoone kolme boksiga. Ühes mingi 60-ndate USA auto, mida ma taastan, teises puutöökoda ja mingi mööbel, mida ma restaureerin, kolmandas mingi elektroonikateema. Siis ma oleks endaga ilgelt rahul. Hommikul mängiks pokkerit ja õhtul nikerdaks seal midagi teha. Kuradi ilus elu oleks.
Aga selle handymani teemaga on samamoodi mul nagu pokkeriga, plaanid on suured, aga tulemus venib kuidagi kaugesse tuleviku alati. Nüüdsest hakkan siia postitama ka oma igasuguseid projekte, äkki saab kuidagi lisamotivatsiooni asjad kiiremini lõpule viia.
Täna värvisin aiatooli ära. tulemusega rahul ei ole, homme teen midagi ümber. Ei tea veel mida, aga plaanid on.
Mida? Puhata, reisida, maailma näha? Kõlab hästi, kuigi minu jaoks puhkus erineb väga palju traditsioonilisest arusaamast puhkusest, kahjuks ka minu naise omast. Mingil soojal rannal vedelemine on minu jaoks õudus kuubis, no oleneb muidugi alkoholikogusest. Pigem midagi sellist, kus puhkuselt tulles oled 15kg alla võtnud ja rohkem väsinud, kui minnes. Aga suu on pärast 2 kuud kõrvuni. No seda kõike saab ikka.
Mida veel? Pidu panna? No see on minu vanuses nii odav, et sellejaoks pole eriti mingit raha vaja. Viimane õhtu ja ööläbi pidutsemine- kulu 20€. Karm.
Tegelikult tahaksin oma vaba ajal midagi kätega teha. Ideaalis on mul väike majake maal, kus on abihoone kolme boksiga. Ühes mingi 60-ndate USA auto, mida ma taastan, teises puutöökoda ja mingi mööbel, mida ma restaureerin, kolmandas mingi elektroonikateema. Siis ma oleks endaga ilgelt rahul. Hommikul mängiks pokkerit ja õhtul nikerdaks seal midagi teha. Kuradi ilus elu oleks.
Aga selle handymani teemaga on samamoodi mul nagu pokkeriga, plaanid on suured, aga tulemus venib kuidagi kaugesse tuleviku alati. Nüüdsest hakkan siia postitama ka oma igasuguseid projekte, äkki saab kuidagi lisamotivatsiooni asjad kiiremini lõpule viia.
Täna värvisin aiatooli ära. tulemusega rahul ei ole, homme teen midagi ümber. Ei tea veel mida, aga plaanid on.
Subscribe to:
Posts (Atom)
