Sunday, October 14, 2012

Uuemad.

Nii, reedel ehitasin terve päev varikatust ja jäigi pilt tegemata. Mõtlesin veel midagi pimedas välja mõelda, tähistaevas või midagi, aga lõpuks olin nii väsinud, jõin veini ja vedelesin niisama, et jäigi minemata. Hommikul oli muidugi hull süümekas ja üldse sitt olla, et nii juhtus, aga mida teha. Teha seda, et õppida selles ja parandad ennast. Laupäeval oli ilusasti päikest natuke, läksin päikeseloojangul mere äärde kondama, sain päris huvitava taeva pildile: Täna pühapäeval oli üle väga pika aja väga ilus ilm, tegin jalgrattaga metsas suure tiiru ja nautisin niisama loodust. Tunnen, et hakkab tagasi tulema vaikselt kontakt loodusega, kisub järjest rohkem sinna ja üldse on kuidagi rahulikum olla koguaeg. Tundub, et projekt toimib. Klõpsisin pilte kah, üles panen kõige esimese klõpsu. Kuna jalga pole veel kaasa võtnud, siis enamus pilte olid põlenud taevaga, kuigi mõned olid sellest kindlasti paremad. Homseks on suured plaanid pildi kohapealt, käisin täna poes ja ostsin mõned vidinad, mida homme tahaks kasutada. Ei te mis välja tuleb, täitsa tühja koha pealt hakkan katsetama, pole varem midagi sellist proovinud. Päeval käisin ka kinos, "Seenelkäiku" vaatamas, täitsa meeldis.

Friday, October 12, 2012

II

Ega suurt midagi seekord vaadata pole, terve päev oli väga hall, lootsin õhtul kusagilt madalat päikest näha. Siis võtsin õhtusele rattaringile fotoka kaasa ja tegin ühe suvaklõpsu. Õhtul läks kah kiireks, ei jõudnud üles laadida, aga here we go.

Wednesday, October 10, 2012

kümps

Täna pea valutas, polnud mingit isu kuhugi kondama minna, siis tulid muud kohustused peale ja oligi aeg otsas. Vedasin siiski öösel ennast väikesele ringile ja tegin pirnipuust pilti. Loodus-on, pilt-on!

Tuesday, October 9, 2012

Monday, October 8, 2012

kaheksa

Polnud valgust ega kohta, tegin midagi ära. Muidu oli fun lonkida.

Sunday, October 7, 2012

Vikerkaar

Käisin maal, mingil hetkel naine näitas üle õla, et sealt peaks sa pildi saama, läksin kohe klõpsima ja midagi sain.

Saturday, October 6, 2012

Friday, October 5, 2012

Viies

oh, kell on 2 öösel, lühidalt, terve päeva sadas, korra nägin valgust pilvede vahelt, hüppasin ratta selga ja sain paar klõpsu punasest taevast. Valgus oli sitt, tegin kahe säriga, et maa ja taevas mõlemad peale saada, nüüd panin kokku ja ei viitsi enam värvida, vead on näha aga mul hetkel poogen.

Thursday, October 4, 2012

Neljas

Täna magasin sisse, panin 100 mängu peaaegu järjest ja oligi õhtu käes. Mingit valgust polnud, keskendusin jalgrattasõidule. Mingil hetkel viskasin fotoka kivile, kuna käestpildistamine ei tulnud enam pimeduse pärast kõne alla, tegin suvaklõpsu puust ja kodus miksisin ilusama tausta taha.

Wednesday, October 3, 2012

Kolmas päev

Juba hakkab vaikselt tunda andma suhtumise muutumine asjadesse. Seoses siis selle kohustusliku looduspildiga. Ok, kui meil on mingi kindel kohustus, töö, trenn, kodus mingid asjad, siis need on ikka omamoodi kellegi teise poolt seatud ja võtame neid paratamatusena. Kui ise võtta endale mingi vabatahtlik lisakohustus, siis hakkavad ajus toimima hoopis teised signaalid. Keegi ei sunni, midagi ei juhtu kui ei tee (no ok, image veits langeb, kui kusagil avalikus blogis kaagutada sellest igapäevaselt:-), ühesõnaga üles ärkavad hoopis uued mehhanismid, mis koheselt ka muud igapäevast elu mõjutama hakkavad. Esiteks aja tajumine. Aeg muutub tunduvalt hinnalisemaks, päev ei olegi enam lõputu või sujuvalt homse külge poogitud, vaid kindel arv tunde ja minuteid, mille jooksul jõuab kindla arvu toiminguid teha. Teiseks muutub selgemaks iseenda suhtlemine oma mõistusega, hakkame paremini tähele panema signaale, mis sealt tulevad (enamasti soovitusi käesolevad tegemised edasi lükata). Kuna Mul on ka paralleelne eesmärk igal tööpäeval 4h pokkerit, siis täna muutus eriti hästitajutavaks selle nelja tunni mahtumine päevakavva. Pidevalt kiskus arvutist eemale, samas kohe koputas kohusetunne õlale ja nii ma pendeldasin seal. Poja treener ütles hästi mõned päevad tagasi:" Me oleme siin teiste treeneritega vaadanud seda asja nii ja naapidi ja oleme kõik jõudnud järeldusele, et meistrid tulevad nendest, kellel on kõige suurem rutiinitaluvus. Ja ainult väga väikest rolli mängib talent." Olenevalt alast muidugi, aga jutt käib judost. Täpselt nii ta on, aga millegipärast on eesti keeles rutiinil küljes kibe maik, kõlab nagu nüri nühkimine, vastumeelne tegevus. Inglise keeles on ta palju viisakam sõna, näitab läbimõeldud plaani igapäevast elluviimist, sisaldab muidugi ka rutiini toimimise hindamist ja vajadusel parandusi. Kuradi raske on seda aga teha iseseisvalt, ei tea kas tänapäeval seda koolis õpetatakse? Ülikoolis küll, seda tean, aga varem? Võtame tüüpilise keskooliplika; tahan saada sama kuulsaks nagu madonna. Here is a fun fact, Madonna jookseb iga päev (või peaaegu) 8 miili. Räägi seda juttu plikale, see läheb kõrvust mööda ja silme ette kerkib lava ja 30 000 fänni karjumas. See ei ole argipäev ju. Argipäev on enamasti nüri grind. Ok nüüd ma olen jutuga kuhugi rappa läinud, ühesõnaga tegelengi selliste probleemidega, mida teha kui traditsiooniline kolmekümnendates mehe elumudel ei taha sobida ja paremat ei oska elada. Aga sellest teinekord. Ühesõnaga vaatasin, et päike tuli enne õhtut välja, mõtlesin et teen ühe lihtsa loojangupildi, päike oli siiski veel kõrgel ja otsustasin rattaga ühe ringi sõita metsas ja hiljem mere äärde minna. Igaksjuhuks tegin veel paar klõpsu enne ära ja mere äärde jõudes selguski, et päike oli pilve taga ja midagi pildistada polnudki. Niiet panen ühe rattaringi ajal tehtud pildi, objektiiviks oli tavaline tuhatoos aga ei aja hetkel kvaliteeti väga taga.

Tuesday, October 2, 2012

Iga päev üks looduspilt

Pokkerimängimine on üldiselt suhteliselt tubane tegevus, mis kahjuks pikapeale ruineerib nii keha kui vaimu. Nüüd väike 30 päeva challenge- iga päev veeta 0,5-1 h looduses ja teha ka üks looduspilt, mis siia üles panna. See peaks ka iseloomu kasvatama. Enne väljakutse valimist tundus asi väga lihtne, no mis see siis ära ei ole, teha väike jalutuskäik ja paar klõpsu fotokaga. No esiteks peab pildistamisel valgust olema, seega õhtul ei ole midagi enam teha, aga õhtu, nagu teada, on kõikide edasilükkajate lemmikaeg. Eile siis võtsin ennast kätte ja läksin jalutama. Muidugi sadas vihma, seeda väga pika toruga ei tahtnud minna, vaid keerasin peale väikese fixobjektiivi, millega paar lähivõtet teha. Üldiselt oli kaif, missest et vihmutas. Riided olid korralikud, vett läbi ei lasknud. Käisin mereääres, klõpsisin kividest ja kändudest, alles tagasitulles leidsin ühe kasetüve seentega, mille ka eilse pildina üles laadisin. Täna oli kuiv ja päike paistis, siiski suutsin muneda viimase hetkeni, kui ainult 1h jäigi aega. Võtsin kaasa pika toru, et ehk saab mõne linnu kaadrisse. Läksin jalgratta ja kirevate riietega, niiet seda muidugi ei juhtunud. Vahepeal küll tulid mõned koerad vastu, aga lootsin siiski mõne rohkem loodusega seotud isendi objektiivi ette saada. Paar huvitavama välimusega lindu isegi oli, aga kuni ma jalgratta seisma jätsin, kadusid nad kõik nelja tuule poole. Nii keskendusingi rohkem spordile ja tegin väikse maastikuringi. Lõpetasin rannas, kus teadsin, et mingi luige või kajaka ikka pildile saan, nii oligi, lõpuks valisin välja paar parti ja vana paadi, polnud just parim valgus, aga kaldalt tegin ja ega seal palju aega sättida polnud. Tehnika mul kah suht amatööri oma, vana EOS 350d ja objektiivid vastavad. Homme jälle.

Monday, October 1, 2012