Kas on elu võimalik aastal 2013?

Pokkeribuum on ametlikult läbi, treeningsaite on terve internet täis, lauad on täis regulare, kõik nühivad breakeven ja fishidel on raha otsas. Karm olukord valitseb pokkerimaastikul igatahes. Samas tipud võidavad ikka, sharkscope leaderboardis näitavad parimad aastast aastasse järjest paranevaid tulemusi, järelikult peab olema võimalik võita. Kuna aastavahetus just möödas, siis on muidugi rahvusvaheline lubaduste andmise aeg. Loomulikult pole ma erinev ja loomulikult ma ei vaata oma varasemaid lubadusi (luhtaläinud loomulikult kõik) vaid jagan aga uusi ja suuremaid. Lühidalt on plaan aasta aega proovida õnne professionaalsel tasemel pokkerimängijana. See tähendab, et kogu raha tuleks pokkerilaudadest. Päris karm plaan muidugi arvestades perekonda ja muid rahalisi kohustusi. Natuke leevendab olukorda see, et ebaõnnestumise korral leian päristöö ühe päevaga, niiet traditsioonilistel profiks hakkamise reeglite järgimisel ei näe vaga suurt vajadust, nagu 6 kuu elamisraha ja 10000$ roll vähemalt.
 Kõigepealt olemasolev baas. Olen pokkerit mänginud nüüdseks juba vist 4 aasta, mitte päris asjaarmastajana, aga ka mitte eriti fokuseerituna. Ei tea, kas on õige sõna, aga pikalt seletades on mul koguaeg pohlad olnud, kas ma võidan või kaotan ja kindlasti olen valinud pidevalt vale tee edukamaks saamiseks. Või pigem siis üldse mingi tee valimata jätnud ja vooluga kaasa läinud. Mis minupuhul tähendab muidugi minnalaskmist ja minimaalset keskendumist. Hakkan mängima hyper Turbo HUSNG-sid Pokerstarsi keskkonnas. Mängu biidin kindlasti kuni 60$ limiidis ja tõenäoliselt olen breakeven 100$ mängudes. Õppimisele olen kulutanud rahaliselt tõenäoliselt kõige rohkem vähemalt eesti vabariigis:-) Vähe narr oleks nüüd neid teadmisi kasutamata jätta ja mingile muule alale keskenduda. Plussidest veel niipalju, et mul on ÜLIMÕISTEV perekond olnud (vähemalt siiani:-)).
Nüüd miinustest. Esiteks muidugi see, et ma olen 37 aastane. Kuigi peeglist vaatab vastu suht ok nägu, kortsude ja hallide juusteta, on siiski suur vahe, kas mängida seda mängu 20 aastaselt või minu vanuses. Esiteks ei ole mõttetöö enam nii kiire kui varem. Kuigi pokker on suures osas autopiloodil mängimine ja kui autopiloot on korralikult programmeeritud, siis on otsused ebamasti kasumlikud, aga siiski tuleb koguaeg valval olla, kuna uusi olukordi tekib ikkagi pidevalt juurde. Selline valvelolek aga väsitab ja mingitest 10h+ sessidest ei saa juttugi olla.....Ja see ei ole veel kõik. Uni peab olema väga korralik, mis omakorda eeldab õiget reziimi ni söögis, trennis kui puhkuses. Ühesõnaga paras kepp on kõik see kokku kompunnida üheks toimivaks tervikuks. Alkoholist ma parem ei räägigi. Jah olid kunagi ajad, kus sai öö läbi pidutsetud, hommikul pohmakas välja nuusatud ja 10 kilti metsajooksu otsa. Nii see enam ei ole. Nüüd järgneb saunaõllele kah kahepäevane debrekas ja kui mingil sünnipäeval vähe kangemat võtta, siis järgmist naeratust näeb minu näolt umbes 7 päeva pärast. Sellega seoses olen suht karsklaseks hakanud juba ammu ja mitte ainult järgnevate päevade enesetunde pärast, vaid ka joobes olek ei tundu olevat mingitki moodi parem, kui kaine peaga kusagil peol olla. Aga vahest ikka midagi toimub:-)
Järgnevat ma ei teagi, kas lugeda plussiks või miinuseks. Aga põhimõtteliselt puuduvad mul igasugused majanduslikud ambitsioonid. Mind ei eruta absoluutselt omada midagi kallist, kulutada palju raha mingite esemete peale. Mul on küll muud eesmärgid, aga need keskenduvad alati erinevatele enesearendustele, nii füüsiliselt kui vaimselt. Nende täitmiseks on muidugi raha vaja, aga see on täitsa üllatav, kui vähe tegelikult. Näiteks väga hea füüsiline vorm maksab 40€ tossude kulu ja umbes sama palju toidu peale lisaks kuus. Väga rahuliku une jaoks ei ole vaja lõunamaa reisi või kalleid tablette, piisab korralikust režiimist toitumisel ja trennil ja ongi tasuta olemas.
Aga seda majanduslike ambitsioonide värki proovin ma ikka endas arendada, sest üldjuhul ei ela me üksi ja kui sul kasvavad lapsed, kes tahavad nutitelfone ja DC kampsuneid, siis mingid zeni ja sisemise tasakaalu jutud lähevad kurtidele kõrvadele. Üks asi on veel; ma olen hull asjade algataja, aga lõpetamine valmistab suuri raskusi. No ikka päris suuri. See on ka põhiomadus, mis mind kogu elu on saatnud ja millepärast suuri probleeme on olnud. Viimastel aastatel olen väga tõsiselt sellega tegelenud, aga ikka ei ole päris kindel, kas on üldse võimalik ennast muuta sellise kohapealt. Väidetavalt on, aga kui olen uurinud erinevate edukate inimeste elulugusid, siis on neid alati mingi sisemine vajadus tagant sundinud koguaeg. Samasugune sund on mul koguaeg midagi algatada, tänagi olen jõudnud mitmeid erinevaid plaane läbi mõelda, millega võiks tegelema hakata ja kui kerge oleks praeguses majandusolukorras niimoodi edukas olla. Aga selliseid inimesi, kes mingi perioodi on luuserdanud, siis ennast kokku võtnud ja kannapöörde elus teinud, ei ole kohanud. Vastupidiseid näiteid on palju, kes tegijast looseriks saanud kas siis mõnuainete või mingi traagilise sündmuse tagajärjel, aga see ei loe. Muid miinuseid on veel, nagu vahest üllatav EGO regularidega mängides, tildiprobleemid väsinuna.
 Aga ok, on parajalt pikaks heietuseks läinud, paneme siis mõningad goalid paika. Esiteks updateda seda blogi siin igal nädalavahetusel. Edukaks esinemiseks oleks vaja vähemalt 500 mängu nädalas ja nädalavahetus võiks vaba olla. Cashoudi kohapealt ei saa kahjuks mingeid reegleid kehtestada, kuna mingit varu ei ole. Siis iga nädal võtta mingi leak mängust või elust, ja sellega tegeleda ja kirjutada kokkuvõte sellest nädala lõpuks. Pikemaajalised perspektiivid oleks 50K$ aasta jooksul teenida, vaikselt upgradeda oma töökohta (tool, arvuti, kuvar, laud, võibolla terve tuba), arendada ennast füüsiliselt ja vaimselt pidevalt paremaks.

 Nii, läheb lahti!

 Esimese nädala goal:

Pokkeris: Declineda absoluutselt kõik vähegi midagi oskavad mängijad, kuna järgmine on tõenäoliselt hullem ja mida mul ikka nendelt 15$ regularidelt õppida on.

Elus: Saada unereziim paika 23.00 hiljemalt magama ja 7.00 äratus.