Ma sakin pokkeris.

Nonii, pole ammu kirjutanud. Mis siis vahepeal on toimunud. Ühesõnaga Pokerstarsis ma ei saanudki oma mängu käima, võidad ühe-kaotad ühe ja niimoodi järjest. Kaardisurm, halb mäng, tilt, väsinud pea jne. Ühesõnaga mingil hetkel võtsin oma viimased 900$ Pokerstarsist välja ja kandsin Full Tilti. Ei tahtnud kohe 33$ tegema hakata, mõtlesin et kohanen natuke, harjun teistsuguse blindi struktuuriga ja agromate vastastega. Alustasin 22$-stega. Ja kohutav kepp jätkus. Ei olnud võimalik võita. Siis läksin tilti, panin veel paar bi hakkama. Siis proovisin uuesti tõsiselt, ei aidanud. Mingil hetkel oli pool rollist läinud, närused 450$ näitas Cashier. Siis võtsin eesmärgi, alla 50bi ei mängi 22$ enam. Hakkasin 11$ tegema. No see on uskumatu limiit, vastased on niivõrd kohutavad võrreldes 33$. Korrutasin endale mängides pidevalt "ei herocalli, nad tõesti callivad 2 tänavat aukuostuga". Selles limiidis tuleb osata foldida. Ma foldisin maju ja tripse pidevalt, sette ja top paaridest rääkimata. Graafik pani ülesmäge minema. Kui 1000$ sai täis, alustasin jälle 22$ ja tegin ka mõned 33$ mängud.

Siin ma siis nüüd olen. Ja ausalt on mul sellest pokkerielust täiesti kõrini. Paar päeva tagasi hakkas mõte vaikselt peas keerlema ja täna tegin selle teoks.
Ma olen 1,5 aastat selle mänguga tegelenud, suht igapäevaselt mänginud ja õppinud, aga tiksun ikka mingites kuradi hamburgerilimiitides. Probleem ei ole mu mänguoskuses, kindlasti on mu A-game piisav, et biitida 55$- mänge, võibolla isegi 110$ omasid. Probleem ei ole bankroll managemendis, sellega on alati kõik kontrolli all. Probleem ei ole ka tildis, suudan lauad sulgeda peale mõningaid lollusi ja kui tunnen, et mäng hakkab käest ära minema. Probleem on selles, et

MA LIHTSALT EI MÄNGI!!!

Jah, see ongi kogu tõde, ma suutsin ennast vist oktoobrikuus natukeseks kokku võtta ja teenida 33$ mänguses 1300$, sedagi väga sita mahu pealt. Paar päeva tagasi siis mõtlesin, et niimoodi see enam kesta ei saa. Ei ole mõtet enda ja teiste aega raisata ja loota, et ühel hetkel võtan ennast kokku ja hakkan hullult volüümi taha ajama. Siis meenus mulle üks seik mu noorpõlvest. Tegu oli 9 klassiga, põhikooli viimase klassiga. Ma läksin pätiks. Sõnaotseses mõttes lõi puberteet pähe, kool muutus teisejärguliseks, oli vaja ööd ja päevad kusagil ringi konnata, juua ja laaberdada, kõik perse saata, kes aidata püüdsid. Koolis läks muidugi kõik allamäge. Enamus hindeid olid 2, vähemalt tähtsamates ainetes. Siis tulid lõpueksamid. No ma ei osanud mittemidagi ja eksamiteni oli võibolla 2 nädalat, kui ma mõtlesin, et peaks vist natuke õppima. Kodus sellest muidugi midagi välja ei tulnud, siis võttis isa mu tööle kaasa ja pani kõrvalasuvasse tühja kabinetti istuma. Tühi tuba, laud, tool, telefon, minu koolikott. Kell on 8 hommikul, kella 17.00 on aega, siis lähme koju. Mittesittagi teha ei ole, võtsin telefoni, helistasin sõbrad läbi, keegi eriti rääkida ei viitsinud. Siis vahtisin aknast välja. Siis uurisin kirjutuslaua sahtlid läbi. Tühjad. Siis võtsin paberilehe ja joonistasin midagi. Siis vaatasin kella: 8.12. Ei niimoodi seda aega surnuks ei löö. Ja siis hakkasin õppima. See oli ainuke võimalus ja ma õppisin kogu selle aja hommikust õhtuni seal näruses tühjas toas, mis eksamiteni oli jäänud.
Siis tuli eksam. Matemaatika. Omaarust läks kõik hästi, kirjalik eksam oli, õhtul pidi tulemused teada saama. Läksin siis õhtul tulemuste järgi, klassiõed tulevad vastu, imelikud näod peas, ütlevad: Kuule sa said nelja!?. Ma natuke pettunud, omaarust kõik oli õigesti, nemad jälle: Kuule mismoodi sa selle nelja said!? Ma polnud terve aasta jooksul matemaatikas isegi ühtegi kolme vist saanud, kui ma seal üldse kohal olin käinud. Nojah. Pärast kuulsin Direktori käest, et kõik ülesanded olid õiged olnud, aga lahenduskäik oli teistsugune, kui nende koolis õpetatud on ja sellepärast võeti hinne alla. No kust kurat mina tean, kuidas teie koolis õpetati, ise raamatust tuletasin kõik algusest peale. No polnud hullu, aastahinne 2, eksam 4, kokku 3. Mulle sobis. Teised eksamid tegin kah ära, füüsika sain 3, ülejäänud läksid paremini. Igatahes sain keskooli edasi. Kust ma muidugi välja lendasin varsti. Aga see on teine jutt. Põhiline on see üksik tuba ilma muude mõjutajateta.
Samamoodi otsustasin ma nüüdki proovida. Esiteks magamistoast viskasin kogu mööbli välja. Mujal mahub kah magama, ei pea eraldi tuba olema. Siis klopsisin kirjutuslaua moodi asja kokku mingist vanast uksest ja lauajalgadest. Arvutiks leidsin mingi vana juustu, 600Mhz protsessoriga. Kuvariks vana kast, 17", siiski väga hea pildiga. Youtube videot välja ei suuda vedada, aga Fulltildi HU SNG veab ilusasti välja ühel laula, natuke käriseb ainult. Kõvakettalt lasin kõik programmid maha, minesweeperi lasen kah kohe ja teised sellised segajad. Explorerile panen passwordi peale ja passwordi teab ainult naine. Ja hakkan grindima. 3 kuud annan endale aega, kui jaanipäevaks midagi muutunud ei ole, otsin uued väljakutsed ja saadan selle pokkeri pikalt. Mingisuguseid rahalisi eesmärke seadma ei hakka, eks see näha on, kas tuleb või ei tule.
Wish me luck!!!