tl;dr

No mis värk selle tildiga siis lõpuks on? Oomy gaad mu AA kräkiti ma olen nii tiltis, et tegin 4 suitsu järjest. JNE.
Tegelikult on asi niimoodi: on olemas inimene ISE, tema MÕISTUS, tema TUNDED.

Ok, siiani on kõik lihtne. Nüüd vaatame, kes teeb otsuseid meie elus, kas see oleme meie või keegi teine. Tegelit nii on natuke keeruline. Proovin teistmoodi.
17 sajandil elas kuulus filosoof Rene Descartes, kes otsis pidevalt õigustust oma eksistensile ja esitas endale ühe küsimuse: "Kas on olemas midagi, mis ma võin täie kindlusega väita?" ja tuli omaarust ideaalsele vastusele "Mõtlen, järelikult olen" e "Cogito ergo sum". Ok, pool maailma kummardas ta ees, geniaalne mees, geniaalsed mõtted. Aga vanamees ei saanud hullemini mööda panna, samuti need kes teda uskuma jäid. Esimesena juhtis sellele tähelepanu mitusada aastat hiljem prantsuse filosoof ja muidu tore mees Jean-Paul Sartre, kes peale pikemat mõtlemist avastas järsku, et midagi selles loos ei klapi. Tema sõnade kohaselt "teadvus mis ütleb "ma olen" ei ole teadvus mis mõtleb". Et põhimõtteliselt kui sa suudad endale teadvustada, et sa mõtled, siis on olemas veel mingi muu teadvus, mitte ainult see, mida sa mõtled. Kui sina oleksidki ainult see mida sa mõtled, siis sa ei saaks aru, et sa mõtled. Põhimõtteliselt nagu sa näeksid und, teadmata, et see on uni. Tegelikult ei tea enamus inimesi, et nemad ei olegi ainult see, mida nad mõtlevad ja tunnevad, et on veel teinegi teadvus. Nüüd üks tähtis asi. Sellest hetkest alates, kui inimene tõeliselt teadvustab enesele, et tema elu ja tegemisi juhib tavaliselt hoopis midagi muud, kui tema ise, variseb ta kogu maailm kokku ja miski ei ole enam endine. Ma ei oska veel öelda, kas elu on nii lihtsam või mitte, kuna üleminek vanalt elult uuele on päris raske, aga ise ma olen väga rahul, et uue tee valisin. Mis see on siis, mis meid juhib, kui me ise seda ei tee? selle nimi on EGO. Enamus on kuulnud, vähesed saavad aru, mida see tähendab.
Kui ma küsin kellegi käest, kas ta suudab mitte mõelda, vaatab ta mulle tavaliselt imelikult otsa ja ei saa aru. Vastuseks tuleb midagi sellist, et loomulikult ma ei saa mõtlemist lõpetada, ma pean ju koguaeg midagi mõtlema, et üldse elada ja elus hakkama saada. Really? Nojah, näiteks nagu nüüd, ma pean mõtlema, mis ma homme tööl teen jne. Really?Nojah, kui ma näiteks üle tee kõnnin, siis pean vaatama, et autod mulle otsa ei sõida...OK, aga võtame nüüd olukorra, kus mõtlemiseks aega ei jää. Näiteks sõidad BIKE-ga 210km/h mööda saksamaa kiirteed, mida sa mõtled? No ma mõtlen, et kui nüüd keegi mulle ette keerab.... SITTAGI SA EI MÕTLE!!! Sa paned puhtalt instinktide ja kogemuste najal, kõik liigutuseda on automaatsed, kui keegi ette keerab, tegutsed sa hetkega kõige paremini antud olukorras, pole sul midagi aega mõelda! Ja kaua nii võib sõita? 10 min? 30min? Tund aega? Järelikult on võimalik terve tunni mitte midagi mõelda ja jõuda põhimõtteliselt ühest linnast teise.
Siit jõuamegi teise punktini: Enamus inimesi on oma mõistuse orjad. Nad ei suuda oma mõtteid peatada, tegutsevad ainult selle järgi, mida mõistus neile ette ütleb, tunnevad seda, mida mõistus neil käseb tunda. Ainuke vabanemine mõistuse haardest ongi teha midagi sellist, mis mõistuse hetkekski vaikima sunnib. näiteks tsikliga kihutada, üldse igasugune ekstreemsport, alkohol muidugi tuimestab hästi, narkots. Tegelikult võib õelda, et inimene otsib terve elu seda üürikest pausi, mõtte haardest vabanemist, täieliku õnne. Ma küsin, millal te viimati õnnelik olite? Vastust pole raske aimata, tõenäoliselt sai midagi lõpetatud, ära tehtud, mingi eesmärk täidetud, mingi unistus teoks. Kõigil neil on ühine nimetaja-mingi pikaajaliselt peas olnud mõte vaikis. Tahtsin, et eksamid läbi saaks, mõtlesin sellele ööd ja päevad, õppisin nagu segane ja korraga-vaikus! Tahtsin endale jalgratast, kogusin, unistastasin, nuiasin vanemaid, ja lõpuks oli ta olemas-minu uus jalgratas ja ma ei pidanud enam sellele MÕTLEMA!
Aga mis siis juhtuks, kui meil oleks oskus mõte vaikima sundida igal hetkel kui me seda soovime? Siis saabuks maa peale tõeline rahu, pidev õnnetunne, tõeline olemine. Miks me seda siis ei tee? Nüüd astubki vahele tõeline piider, meie igaühe sees elutsev

EGO.

Ego ei taha rahu, ta tahab konflikti. Ta tahab olla teistest parem, kuuluda kuhugi, identifitseerida ennast minevikus juhtunud sündmuste kaudu või tulevikus loodetavasti juhtuvate sündmuste kaudu. Kes sa oled? Ma olen ehitaja, ma olen 4 lapse ema, ma olen keskerakondlane, ma olen nats, ma olen invaliid, ma olen endine sportlane, ma olen tulevane kirurg, ma olen tulevane WSOP bracleti omanik. Vatta fakk? Tead kes sa oled? Sa oled INIMENE, nagu põder on põder ja siga on siga. Sa oled SINA, kellele siin maailmas elamiseks on antud see keha, milles sa oled, see olevikuhetk, mis sulle praegu vastu vaatab. Sa vaatad praegu seda arvutiekraani, vaata enda ümber, sa oled ainulaadne maailmas! SINA ei pea kuhugi kuuluma, SINA ei pea oma väärtuse tõstmiseks rääkima, mida sa korda oled saatnud, SINA ei pea õnnelik olemiseks tulevikust lunastust otsima. Proovi vaadata enda ümber tähelepanelikult, proovi mitte segavat mõistust tähele panna, mis sulle midagi samal ajal ette hakkab ütlema. Vaata tähelepanelikult kasvõi pilti seinal. tunned praegust hetke? saad aru, kui vähe sa selles viibid?

Ok, tl;dr.

Mida teha? Esimene samm oleks eraldada ennast oma mõistusest. Jälgida kõrvalt oma mõtteid nende tekkimise ajal ja nendega kaasaskäivaid tundeid. Faking monkey, kuidas ta callis mu 3beti sellise pasaga, raisk saaks kätte, pooks munepidi üles! Ei, meiega ei juhtunud midagi. Meie ego sai kannatada, kes peab ennast hästi tundmiseks kellestki üle olema, kellel on oma tõde, mida ta peab koguaeg kuulutama, kes ammutab oma energia minevikust ja visualiseerib selle tulevikku. Ei, meie muigame kõrvalt, vaatame huviga, kuidas meie ego sipleb MEILE nii tähtsusetu asja pärast, nagu mingi raha kaotus. Sest meil on midagi, mis on tõeliselt tähtis ja asendamatu- seesama hetk, milles me terve elu viibime. Olevikuhetk. Ego vihkab olevikku. Tal ei ole selles midagi. Ta ei saa sellest oma eksistensile tõestust, oma jätkusuutlikusele kinnitust.

Asjad on nagu nad on. Olevikus sul ei ole muresid. Mured ja probleemid ei saa eksisteerida olevikus. Ainult tulevikus või minevikus. nende mõtetega tänaseks lõpetame, mine nüüd ilusasti magama, head und.

Mõnus

Poker is easy.

Pendeldan seal 23$ ja 11$ mängude vahepeal, hetkel jälle ilusasti 23$ mängudes, 140$ puudu 34$ shotist. Täna targutada ei viitsi, ütlen ainult niipalju, et TILT on võidetav. Unustage ära igasugused Poker mindsetid ja Tommy Angelod ja minge algallika juurde. See on Buddha ja teised toredad vanamehed, kes paartuhat aastat tagasi ülima tõe avastasid ja mida kahjuks aastasadu valeti on väänatud. Elu on ilus, nagu tuntud pothead pokkeriprod foorumist pidevalt mainib.
Üks positiivne uudis kah: nimelt löödi 2+2 foorumis HUSNG headsup ja cash HU eraldi alafoorumiteks, nüüd hea seal HUSNG rahvaga arutleda, mingid HUcashi dongid ei roni enam oma bumhuntimisstrateegiatega tuju rikuma! Lol, tegelt nii hull ei ole, aga parem ikkagi.

Valus päev

Polegi midagi eriti öelda. Veinipohmakaga on mõtlemine natuke raskendatud, aga mänguisu jällegi suur. Tagasi 11$ ja ega sealgi käed hoia. Tilti nagu väga ei olnudki, stoplossi oleks võinud peale panna. HEMi ei ole, aga ma usun, et sklansky buckse sai ikka teenitud. Eriti standard oli QQ-KK vs Ax ja A maha.
Egas midagi, nädalavahetusel jätkan.

23$

Jeeeee! Jälle 23$ mängudes. Tegin diili endaga, et kui 400$ täis, siis enam 11$ mänge ei tee vaid kohe üles. Hommikul sain täis, võtsin kohe shoti ja 2 tk järjest kotti. Esimeses callis vastane A4Q3J boardil 3 tänavat KT-ga minu AJ vastu, kusjuures mul polnud eriti bluffi imaget selleks hetkeks, teises läksin liiga vara allin AT vs AJ. Siis kohe alla 11$ jälle ja kui uuesti 400, siis uus shot jälle. Seekord läks paremini ja sai shipitud 116$ päev! Ammu pole mingeid normaalseid numbreid sharkscopes näinud, ei mäletagi, mis tunne on üldse võita. Õnneks muutus mäng kohe tunduvalt huvitavamaks, sai jälle herocalle tehtud ja vastased isegi bluffisid niimoodi, et olin raske otsuse ees. Varsti siis loodan jälle 34$ mängudesse saada ja siis 55 ja siis 110. niikui 20 bi täis, nii uus shot, ei hakka seekord midagi enam põdema.
Muust elust niipalju, et naine ütles täna, et ära enam biitsepsit treeni, liiga suured juba. No vat a fakk? Kaks kuud tagasi oli lödisev sült, saku lihas rippus üle rihma, natuke teed trenni ja kohe liiga musklis? Ei saa naistest ikka aru, ise küll veel kaugeltki rahul ei ole, mingi 10% eesmärgist täidetud. Ja eesmärk ei ole mitte mingi hull lihamägi, vaid tavaline terve keha, mis loodetavasti järgmise aasta mais Riia maratoni läbib. Jajah, sai sõbrale lubadus antud.
Järgnevad kolm kuud kavatsen igatahes kepikõndi teha, igatahes pulssi esialgu yle 130 ei lase, süda on nii vähe koormust saanud viimased aastad, et ei riski enam. Kurvad kogemused olemas.

11$ biitimine

Hommikul kirjutasin, kuidas on võimalik 11 taala mänge biitida. Ütlesin, et vastastel on hullud bet sizing leakid. Elav näide:

PokerStars No-Limit Hold'em, 11.5 Tournament, 10/20 Blinds (2 handed) - Poker-Stars Converter Tool from FlopTurnRiver.com
SB (t1140)
Hero (BB) (t1860) Hero's M: 62.00
Preflop: Hero is BB with A♣, 8♣
SB bets t60, Hero raises to t180, SB calls t120
Flop: (t360) 5♣, 6♦, 9♦ (2 players) Hero checks, SB bets t80, Hero calls t80
Turn: (t520) 4♥ (2 players) Hero checks, SB bets t140, Hero calls t140
River: (t800) 6♠ (2 players) Hero checks, SB bets t260, Hero calls t260
Total pot: t1320
Results:
SB had 2♣, Q♣ (one pair, sixes).
Hero had A♣, 8♣ (one pair, sixes). Outcome: Hero won t1320

tundub täiesti ajuvaba mäng igast otsast, aga see pole nii. see oli kolmas matsh, readid olid paigas. 3bettisin sellepärast, et eeldasin, et ta shoveb siin any two. Ok, nii tiltis ta polnud. Flopi checkisin, kuna eeldasin jällegi shovet üle mu cbeti, mida ma callida ei saaks. Nüüd siis tema bet. Ta oli sellise suurusega bette teinud nürida järjekindlusega ja iga kord oli see õhk. Kui tal oli midagi flopist käes, pani ta pool potti. Kui tal oli midagi väga head, TP+, pani ta overbeti. Kui tal ei olnud midagi, pani ta mingi mõttetu beti, nagu antud olukorras. Kui ta oleks pihta saanud hilisematel tänavatel, näiteks oma gutshotiga, oleks tulnud insta overbet. Niiet lihtne mahacallimine, samalajal valmis foldima vastavalt beti suurusele. Easy game.

esmaspäev

Vahepeal oli juba 20bi koos 22$ mängude jaoks, võtsin väikese shoti aga tulin kiirelt 5bi alla ja tagasi 11$ mängudesse. Standard coolerid olid. Vigu teen küll palju palju aga kuna kuna limiit on nii madal, siis ei viitsi eriti keskenduda. Tegelikult ei tahagi väga, et selline stiil külge hakkab, mis on vajalik 6 ja 11 mängude biitimiseks. Ja see on:
Keskmine vastane betib siis, kui tal on käsi. Põhimõtteliselt tuleb oodata, kui vastane checkib ja siis bettida ja kui ta betib, siis hinnata oma käe tugevust ja tegutseda vastavalt sellele. See muudab OOP mängu nii laisaks, et mõtlemine kaob ära täielikult, suht robotlik tegutsemine. Sekka vahest mõni loll herocall, "sa ju ei ole nii läbinähtav ja betid siin ka vahest õhuga?" ja vastasel jälle nuts. Pole mõtet callida, neil pole seal bluffi. Nad ongi sellised, mõned isegi võitvad mängijad. Kõrgemal nad ei suuda midagi, aga seal on kunnid. OK.
Mõned päevad tagasi sattus ka üks huvitav vastane, kes palju chatis kisas. Mängis traditsioonilist fishpokkerit, callis palju oop ja postflop üli str. forward. Mul polnud vaja teha muud, kui buttonilt 2x ja flopis 1/2 potti cbet. Foldis kui missis ja callis kui hittis. Niimoodi ma grindisin ta raha endale vaikselt, kuni pani minraise minu flopi cbeti peale. Esimene kord mitme mängu jooksul, ma ei osanud midagi arvata, viskasin minema käe ja näitas bluffi. No tubli, hakkasid vastu mängima sellisel geniaalsel viisil. Sama mängu lõpus, blindid 50/100. Kuna ma tema vastu shove fold ei tahtnud mängida veel, lasin ikka oma strateegiat, minraise kõik käed. tema muidugi callis, et flopis foldida. Mul siis 27o. Ilus käsi, panin 2x tema muidugi call, mina cbet tema minraise. No selge, tuttav olukord, viimane kord oli bluff, kas ka seekord? Kui juba piisav arv käsi on eelmisest olukorrast möödas, siis on see alati bluff 11$ mängudes, nad ei mõtle nii kõrgel levelil, et siis valueraiseda. mul flopist bottom paar, callin minraise. Turn mingi ülekaart, tema jälle bet, mina nagu korralik station, jälle call. Riveris ülekaart paardus, tema jälle bet, mitte shove. Teine read tema kohta oli, et nutsiga overbetib riveri. Muidugi callisin maha, näitas 67o mis missis boardi täielikult, polnud mingit tõmmet algusest pealegi. Ja kus siis pistis sõimama. Mõnusalt lasi mitu rida räiget sõimu. Tundus, et kasutab ka sharkscopet, karjus, et kuidas selline mängija saab veel võitev olla. Siis ma tegin eimest korda tüüpilise vea, mul hakkas dongist natuke kahju ja ütlesin, et alles ta ju bluffis minraisega. Siis ta rahunes maha. See oli muidugi lollus minupoolt ja enam nii ei tee, oleks sama readiga hiljemgi temalt raha saanud, nüüd enam mitte.
Igatahes on 5bi puudu veel uuest 22$ mängude shotist, kohe sõidan jälle metsa, kus on tugev 1 kb/sec ühendus, kus saab küll mängida, aga iga otsus võtab nii tohutult aega ja mingisuguseid timingtelle ei saa kasutada. Kui see objekt nüüd edukalt lõpuni saab tehtud, siis on veel ootamas 2 tööd ja peale neid plaanin väikese puhkuse teha ja mõneks kuuks ennast jällegi pokkerile pühendada. Loodetavasti olen selleks hetkeks vähemalt 33$ levelil, või ka 55$.
Mõned kuud tagasi jõudsin elus niiöelda pöördepunkti, kus vana moodi enam jätkata ei tahtnud ja uut moodi ei veel ei osanud. Kuna ma ei ole enam kõige noorem, paari nädala pärast kukub 35, siis olen viimasel ajal aru saama hakanud, et see tee, mida mööda ma käisin, ei vii päris õiges suunas. Üks on kindlasti alkohol, teine sport, kolmas töö ja neljas nagu pokkermängija ütleb, the right mindset. Lodeva kehaga diivanil õlut limpsiv mehelaadne olend, kes laste ees jumalat mängib, samalajal kui oma elu logiseb igast kohast, pole just meeldivaim elustiil. Hakkasingi kõige sellega korraga tegelema, vaatab, sis välja tuleb. Eile käisin lastega sügisjooksul, oma haiget keha ma seekord starti ei vedanud(obv), aga lapsed esinesid hästi lastejooksus. Pärast jälgisime veel maratonijooksjaid, mõned sõbrad jooksid kah. Ergutasin kõiki möödujaid, päris pöördesse läksin lõpuks, mõnele möödujale võis veits kummaline tunduda selline käitumine meie introvertsel eestimaal, aga kuna olen ise mõned aastad tagasi maratoni läbinud, siis tean väga hästi, kuidas lõpu eel ergutamine motivatsiooni lisab. Parim sõber läks sihtima minu väljajoostud-kõnnitud aega 4.30, sellega ta kahjuks (õnneks) hakkama veel ei saanud, oli lõpus päris otsakorral mees aga tahtmine oli suur ja läbi ta selle tegi. Kusjuures ta on veel kirglik suitsumees, ma e i imestaks, kui ainuke nende 1200 osavõtja hulgas. Samuti oli tal kevdel veel umbes 20 kg ülekaalu. Hull mees tegelikult. Igatahes pani see rajaääres kaasaelamine mulle sama mõtte pähe, et vaja ikka uuesti see pingutus ette võtta. Arvatavasti järgmisel suvel kusagil sõbralikus vennasvabariigis, näiteks soomes.
Alkoholist rääkides olen joonud septembris ühe pudeli veini, järjest mõttetumaks muutub, ei ole seda tunnet enam, mis varem, kui saab joodud. Mu õemehel on hea teooria selle kohta, olen sellesse täitsa uskuma hakanud. Nimelt kui nooremana jood, siis on märgatav muutus, suhtlemine muutub vabamaks, kompleksid kaovad, julgust tuleb juurde jne. Aga mis juhtub siis, kui sa oled oma elu elanud selliseks, et sul ei ole enam hirmu, komplekse, suhtled vabalt kõigiga igalpool igal teemal? Täpselt nii juhtubki, et midagi ei juhtu. Natuke uimasemaks läheb olemine aga ei enam mingisugust eufooriat ja muud nähtusi, mis varem tavalised. Muidugi kodanik, kes 30+ vanuses on kah rämedalt kompleksides, elab tulevikuillusioonides või minevikust pärineneva identiteedi küüsis, nendele mõjub alkohol nagu vanasti. Siis hakkab mingi embamine ja lolli iba ajamine, oma murede kurtmine või targutamine pihta. Endal sellist asja enam toimu ja ebameeldiv on olla koos nendega, kellel toimub.
No nii, seekord on jutt küll väga tl;dr (too long;didn´t read), aga mis siis. Tegelikult ongi mul plaanis see blogi enda jaoks välja arendada selliseks elulooks-projektiks, ühe inimes kannapööre elus, tahtejõuetust tahtejõuliseks, närvilisest rahulikuks, sarkastilisest -- mis iganes selle vastandsõna on, vaesest rikkaks igas mõttes. Mitte et ma oleksin hullult pessimistlik iroonik, palju on juba valitud teest käidud, aga palju on veel minna. Kui kellelgi on samasuguseid eesmärke, võivad vabalt liituda. Et siis palju filosoofilist kammajaad on saabumas. GL.

miks mitte

Nagu arvata oligi, läks pidu ikka väga hoogsalt, kuna ammu pole alkoholi tarvitanud, siis tuumapohmelliks piisas umbes 250g viskist ja väiksest veinis. Samuti puhusin ma hommikul 0,8 promilli, niiet naine pidi roolima. Nõrgaks olen jäänud. Pidu oli muidu lahe, paljusid sõpru polnud ammu näinud. Kahju ainult, et elumured juba rahvast murravad niiet isegi alko enam tuju suurt ei paranda. Samuti jättis kohale ilmumata 16 inimest 40st. Kunagi olid ajad, kui peo pärast töölt lõpparve võeti, nüüd tundub kodus titelappide vahetamine piisavalt extreemne tegevus, et see ühe korraliku teemapeo vastu vahetada. Sick. mandumine in progress.
Sitta kah, mul oli fun, tänaseks on juba tervis korras, sõidan kolkasse tööle jällegi, loodetavasti on see jama seal nädalaga valmis ja saab jälle tsivilisatsioonis grindima hakata.
Peol kohtasin ka ühte sõbra naist, kes viimasel jaanipäeval lubas järgmiseks jaanipäevaks kitarril mingisuguse loo mängima õppida, mille nime ma ei mäleta. Mina lubasin sellepeale, et mul on järgmiseks jaaniks sixpack kõhupeal. nojah, seda ma luban endale muidugi igal suvel, siiamaani on seal ainult lodev pekk. Igatahes polnud tema veel loo õppimist alustanud, aga mina olen vägemalt kilogrammi kaotanud vööpiirkonnast. lootust on. Usun, et sellel aastal võib isegi õnnestuda, kuna mul on selle saasta söömisest selline koblakas ees ja sellega kaasnevatest tervisehädadest. Sutheliselt tervislikuks olen oma toidulaua saanud juba viimaselajal ja tulemused on näha. Samuti mõtlesin ise välja täiesti uue treenimiskava lihaste treenimiseks, testin nüüd enda peal, kas see ka toimib. Jõusaali ma ei lähe elusees, kodus ise nikerdan. Minuarust on see kava täiesti geniaalne ja ma imestan, miks keegi varem sellise treeningmeetodi peale pole tulnud. täpsemalt ei räägi, kui tulemused tulevad, siis võtan patendi ja teenin mill$. Lol.
pokkeris olien ikka veel 11$ mängudes, 60$ on veel puudu, et võtta shot 22$ mängudesse. Tegelikult vedeleb mul partypokkeris kah mingi 120$, äkki mängin seal bonuse lahti ja lisan starsi rollile. Tahaks juba 110$ mänge teha stabiilselt. GL.

reede

-5 bi järjest megafishi vastu, esimesed tildiilmingud, laud kinni. Päris pikalt sai mängitud ilma igasuguse tildita, kaks kuud olen asjaga tegelenud ja üsna head tulemused on juba. Päriselus ei lähe enam üldse närvi, varsti juhtub see ka pokkerilauas. Tänane fish pani muidugi asja kohe proovile, sharkscope olid tal blockitud, sellepeale hakkasin fancy playd tegema ja nii ta läks.
Pokkeriprodes seadsin selle kuu üheks eesmärgiks mitte juua alkoholi, tegelt olen ühe veini joonud naisega koos, suht mõtetu kraam oli. Mingist külapoest läksin ostma veini, kõige kallim vein oli 70 krooni. Kogu lamava mehe sari oli esindatud ja ülejäänud parmuveinid samuti. Võtsingi kõige kallima, aga ega ta eriti midagi väärt polnud. Huvi joomise vastu on üsna kadunud, milleks juua, kui kainena on parem olla. Kuna olen kusagil kolkas viimased kuud elanud ja töötanud, siis olen kergelt alkoholi juba vihkama hakanud. Noored joovad, ok, standard, pidu jne, vaja ju julgust kusagilt saada, et naisi sebida, aga kui kogu alev on pidevalt täis, leti ääres on Tauruse kastid, esindatud nii pooleliitrine, 1 ja 2 liitrised pudelid. Ime et kinkepakki pole veel tehtud. "Veeda meeldejääv õhtupoolik sõbraga purskaevu kõrval käpuli!" Faking 35 aastased vennad näevad välja nagu 50, pooled hambad puudu, õllest läbiimbunud, lapsed kodus lähevad pätiks samalajal. Tase. Palkad kohaliku mehe tööle, õhtul maksad söögiraha, selleeest tehakse õlut ja Aramis ja pakk NEXTi. Pidu. Tallinnas seda reaalsust nii karmilt ei näe, kui kusagil kolkaküla poes reedeõhtul. Pereemad ostavad lauaviina, lapsed käekõrval.

Homme on sünnipäevale kutsutud igatahes, eks näib, kuidas läheb. Teemaks on "tagasi lapsepõlve", lasin endale teha lahed kostüümi, lühikesed viikarid, traksid ja lõpuks ometi saan ma kanda sokke plätude sees nagu eestlasele kohane kartmata, et keegi mõnitama hakkab.

neljapäev

Paar päeva tagasi juhtus lõbus lugu; Keset ööd hakkas suitsuandur piiksuma, andes märku, et vaja patareid vahetada. Tõusin voodist üles, väga pime oli ja jooksin täiega vastu ust. päris hea pauk oli, kõik kohad verd täis. Lappisin ennast kuidagi ära, kiskusin haava plaastriga koomale ja keerasin uuesti tuttu. Hommikul hakkasin natuke pablama ja mõtlesin ikka traumapunkti minna. Seal olid ikka head näod peas arstidel, kui ma tõsimeeli väitsin, et ma oma lõhkise kulmuga ikka päriselt vastu ust kukkusin. Pidavat standardvabandus olema, kui peretüli käest ära läheb. No igatahes õmmeldi veits koomale ja loodan, et väga hullu armi ei jää. Aga tegelikult on ju poogen, ei peagi täiesti ühes tükis kirstu jõudma.
Praegu ehitan kusagil lääne eestis mingis viljakuivatis. Kellelgi tuli geniaalne mõte tavalises teraviljakuivatis rapsi kuivatama hakata ja me proovime nüüd neid punkreid ümber ehitada. Terve päeva kõlkusime köie otsas 10m kõrgusel ja proovisime punkreid riidega katta, et rapsiterad välja ei voolaks, aga ei saa vist sellest plaanist asja.
Paar nädalat tagasi viis torm enamuse katusest minema, sellega hakkab nüüd õnneks ühele poole saama. Mingi hull rabelemine käib koguaeg, alati on kiire kõigega, oleks juba eile pidanud valmis olema.... Vaadake inimesed ümberringi natuke parem, elu on ju ilus, missest et vihma sajab vilja sisse ja kahjum on kuuekohaline number.
Tegin endale Mint netipulgaga liitumise, päris pull lugu oli alguses sellega, toppisin esimesel õhtul kogemata oma isikliku mobiili SIM kaardi pulka sisse, mina ei teadnud, et seal mingi special sim kaart käib, loomulikult oli sellel 35 eek/mb ehk paari minutiga oli 1000 eek täis. Õnneks ei saanud ühendust korralikult käima esimesel õhtul, muidu oleks hullu arve võinud teha. Järgmisel päeval pudenes õige SIM kaart kilekotist välja. Saatsin Elisasse kirja ja kustutati kogu see võlg ära. Mõistlik firma. Veits loll tunne oli endal, aga kokkuvõttes ikkagi inimlik eksitus ja lollide juhste kokkulangevus.

Pokkeris mängin siin vahel oma GPRS ja EDGE ühendusega, saab kuidagi hakkama. praegu teen 11$ mänge, 20bi täis saan, siis 22$ jne.
Homseni.